Võib-olla juhtub see siis, kui ma sõidan rongiga Tallinnast Rakverre ja väljas on juba pime. Siis kui vagunis istub peale minu veel kaks naist, kes vaatavad mind nii kurjal pilgul, et hakkab naljakas. Ja siis kui ma ei suuda enam seesmiselt naerda, vaid teen seda varjamatult. Ja mida naervamaks kasvab mu naeratus, seda tülgastavamalt nemad mind vaatavad.
Vot siis ma mõtlen: sinimustvalge.
