Nopi päeva

sekund sekund
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

tund tund
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

päev päev
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

aasta aasta
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

põlvkond põlvkond
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

tsivilisatsioon tsivilisatsioon
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

universium universium
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

kui sa enam ei jaksa
seda kõike kannatada

nopi päeva
nopi päeva

edasi
nii edasi


üks eluline dialoog ka

Make Everyone Happy/Mechanical Birds

Pärast seda..
.. kui ma oli viibinud pidulikul aktusel, enne mida meid karmilt ja võimukalt noomiti, et me end viisakalt ülal peaksime.. (Eelmisel aktusel oli keegi pärast hümni plaksutanud ja koolijuhtidel oli külaliste ees oioii kui häbi olnud.)
.. kui ma nii ebakultuurselt käitusin ja hümni ajal naeru ei suutnud jätta..
.. kui meile oli taaskord esinenud keski poliitikuonu, kes rääkis..ah.. millest?..

..pärast seda iga-aastast pealesunnitud tõsidust mõtlen, et võiks kordki olulisi tähtpäevi veidi lustakamalt pühitseda. Sünnipäev ju ikkagi.

Magasiini 9 käsku

Laupäeval kohtusime Andry pool. Meenutasime käske ja mõtlesime uusi juurde. Siin nad on. Kommentaaridega.

1. OLE, KES OLED
Keegi pole loll. Ära karda oma lollust. Sa ei pea end sellepärast muutma, et teised on teistsugused. Sa võid olla loll/paks/kole/Terminaatori kuulaja/Arnold Rüütli fänn, see ei takista kuulumist Magasiini.

2. KÕIK TULEB ÄRA SÜÜA
Kõik saab supiks. Kõigest saab kirjutada.

3. KÄI KOHAL, KANNA KAASAS MÄRKMIKKU JA PASTAKAT
-no comments-

4. LOLLI KÜSIMUST POLE OLEMAS
Ära karda küsida. Intervjuud tehes ei tohi küsimused vastustest pikemad olla.

5. PEA TEISTEST LUGU
"Sina ja mina olema ühte verd, mis siis, et räägime erinevaid keeli." (R. Kipling, "Mowgli")

6. PEA OMA LUBADUSI
Enne mõtle, siis luba.

7. IGAÜHEL ON ÜKS HÄÄL
Mis siis, et mõne hääl on kõvem. Andry põlvkondlik probleem...

8. MULLE MEELDIB/EI MEELDI POLE ARGUMENT
See on idioodi argument. Igaüks suudab välja põhjendada - tore, lahe jne.

9. SÕNAL ON VÄGI
Arvesta sellega. Kui ütled kellelegi: "Sa oled loll!", muutub ta veel lollimaks.

Reegleid on koostanud kõik Magasiini liikmed läbi aegade. Kommenteerisid: Maria Uuetoa, Kärt Lindlo, Tiina Ervald, Eero Vabamägi, Andry Ervald, Priit Põldma ja Pluuto Ervald.

Meie oleme suutnud teha vaid 9 käsku, ühe meie toimetuse liikme lemmikajakiri on neid teinud tervelt 10. Vaadake ülemist pilti ja võrrelge.

Pika eluea saladus

Sattusin hiljuti ühe Vana Daami, tõelise grand old lady juubelile.
Daami nimi on Odette Kirss, ta töötab Rakvere muuseumis ja on kokku pannud mitu hea raamatut Rakvere ajaloost. Mitte sellist saepurumaitselist. Lugusid elust ja inimestest. Jutuvestjate kuninganna on ta.

Daam sai 75. Ta näeb megasuperülihea välja. Kui mina juubelile jõudsin, olid ülejäänud külalised juba lahkunud. Ulatasin talle tagasihoidliku lillebuketi, mille ostmise nimel olin elus esimest korda külastanud taaraautomaati, ja daam pakkus mulle kohvi ja kooki ning nihutas ka paar allesjäänud võileiba lähemale.

Mina: Oh, aitäh, ma võileibadest eriti ei hooligi, sõin kodus kõhu viisakalt täis.
Tema: Aga võtke siis kooki.
Mina: Kooki võtan ma kohe kindlasti. Muide, kuulus psühholoog Imre Rammul on öelnud, et lapsepõlve lõpp saabub siis, kui kaob võime piiramatus koguses magusat süüa.
Tema: (veidi ehmunult) Oi, siis minul see veel saabunud pole. Kui ma ostan suure šokolaadi, siis ma pean jälgima end, et ma seda ühe õhtu jooksul ära ei sööks.
Mina: See on loomulik. Töötav aju tahab magusat. Kütteks.
Tema: Võib olla tõesti.
Mina: Ma ise ka armastan šokolaadi. Aga mul pole seda hirmu, et ma üksi selle nahka pista saan, mul lapsed söövad poole ära silmapilk.
Tema:(häbelikult) Mina peidan enda šokolaadi ära, et keegi üles ei leiaks.

Ma ei taha selle dialoogiga rõhutada, et Dame* Kirss on väga sale, ta silmad säravad, ta jutt on vaimukas, teda on rõõm kuulata ja vaadata.
Ma ei taha ka meenutada kõikidele Harry Potteri fännidele, kuis Syrius Harryle pärast dementoritega kohtumist šokolaadi pakkus, ja et see on lausa teaduslikult tõestatud, kuidas šokolaad stressi ja deprekat leevendab.
Tahan üles tunnistada, et juba teist õhtut järjest pistan nahka keskmist mõõtu šokolaaditahvli, olles seda, tõsi küll, eelnevalt ka Tiinale pakkunud, aga iga kord südamevärinal peljanud, et ta pakkumise peale "jah" ütleb.

*Dame on ingliskeelne väljend aadliseisuse märkimiseks. Vaimuaadlik - seda OK tõepoolest on.

Tänavastiilid

Jou!
Kui vajate vaheldust Magasiini kaunile blogile, siis proovige mõnda neist tänavastiiliblogidest. Ehk saate ka endale uusi ideid, kuidas oma väljanägemist põnevamaks muuta. Siin nad on:

justglitterlust.blogspot.com
hel-looks.com
oslostil.com
copenhagenstreetstyle.dk
stilinberlin.blogspot.com
facehunter.blogspot.com
thesartorialist.blogspot.com
streetclash.blogspot.com

Mängust ja asjadest

Lugesin.

Ja jäin mõtlema.

Kirjatükk ise on maitsev ja maitsekas, tuntud tasemel. Tänud. Siiralt.
Aga teema on sügavamam veel.

Minu noorpõlve ajal liikus ringi selline parool:" Mul on raske lapsepõlv, olen pärit vaesest perekonnast, pidin niidirulli ja õunasüdametega mängima."

Ei hakka siinkohal pajatama sellest, et tänapäeva inimesed ei oska eritii mängida ega ka sellest, kuivõrd oluline see oskus on.
Aga kui ma sest pajataksin, siis tooksin välja, et mängusuutmatus kasvab välja osalt ka liiga spetsiifilistest mänguasjadest.
Mis on muide lahedad, lükkavad poistel-tüdrukutel silmad põlema. Mõtlen siinkohal näiteks kõikide nende autodest, mis robotiks muutuvad ja igasugu nukkudest, mille külge tilu lilu riputada. Ainult et, midagi muud nendega mängida ei saa, kui autot ja robotit, ja tilu lilu tüütab isegi paadunud beibe ära.

Nukkudega, hee, on muidugi võimalik loovaid lahendusi leida. Kunagi rääkisin kahe tüdrukuga, nood kuulutasid, et nende lemmikmänguasjad on Barbied.
Ma tõmbusin arusaamatusest kangeks.
Siis nad selgitasid. "Kui Barbiel pea otsast ära võtta ja vastu maad visata, siis põrkab jõle kõrgele ja juuksed lehvivad nagu komeedi saba. Lahe!"

Kes murelikuks muutus, need tüdrukud on suured juba, ja pole abielus inimsööjatega ega kirjuta raamatuid "Ma armastasin kiskjat." Üks neist on igati lahe eesti keele õps, teine oli vahepeal halastamatu halastajaõde, praegu on ta asjalik asjapulk kuskil kontooras vist.

Mänguasi peab olema tuhandeid võimalusi pakkuv. Taluühiskonnas võttis tüdruk puulusika, mässis selle nartsu sisse ja oligi titt valmis. Kui tite kantseldamine ära tüütas, võeti seesama puulusikas ja tehti tast midagi muud.

Liiv, vesi, värvid, riideribad, suured kangad...
Ja loomulikult niidirull. Tuleb meelde, et üks vene poisike, kümne aastane või nii, mõtles tänu niidirullidega mängimisele välja originaalse kõrghoone konstruktsiooni.
Ladus paarkümmend niidirulli üksteise peale ja kui need maha kukkusid, ühendas need seestpoolt pingul traadiga.
Et ta sattus seda tegema oma insenerist isa silme all, läks idee käiku. Suured onud polnud millegi niisuguse peale tulnud.

Küsimus on mõttemoodulites. Kas anda inimeste kätte valmis mooduleid, mida Lego endast siiski kujutab, või pakkuda neile materjali oma moodulite loomiseks ja arendamiseks. Mis siis, kui iseavastamise käigus jalgrattaid välja mõeldakse. Mingis faasis on omaloodud jalgratas jube tähtis.

Mitte, et mul oleks midagi Legode vastu. Vahepealsest kriisist tuligi Lego kui kompanii välja suuresti tänu sellele, et lõi uusi moodulite kasutamise võimalusi. Neid, mida ajastu välja oli pakkunud ja sisse oli pakkinud.

Legot loetakse täiesti põhjendatult XX sajandi parimaks mänguasjaks. Aga läbi aegade parim mänguasi pole ta kohe kindlasti mitte.

Ja veel, kes Legosid omale soetada tahab (mulle tuli kohe hirmus legotamise isu peale), siis kõige soodsama hinna eest saab neid second hand poodidest, nii meil kui ka mujal.

Ülemine pilt: Olla seest samasugune kui väljast on suht ohtlik ja igav.
Alumist pilti palutakse tulevastel nunnadel mitte pikemalt uurida.

Ticket Number:194463-85

Ticket Number:194463-85

This email is to notify you that you have won the Sum of (1,000,000:00
Euro only) in our Netherlands Postcode Loterij E-Mail Prize Program.

1.Reference Number: YOT/35/20/61
2.BATCH NUMBER: 36/957/GHW
3.Ticket Number:194463-85

Contact the claim officer with your winning Ref For more informations.
Name:Mr.Roy Bosman.
Tel: 0031-616-939-667.
E-mail:drroybosman@gmail.com

Congratulations,

Yours Sincerely,
Mrs.Kate Goih.

Härra A ja härra P peavad dialoogi

Kuna härra AE ja härra PP on vähemal ja suuremal määral teatrisõbrad (härra AE vähemal ja härra PP suuremal), siis on nende vestlus edastatud vastavalt draamakunsti kaunitele ent rangetele nõudmistele.

Tegelased
Härra AE vanus 50, täissõõnud valgenahaline mees.
Härra PP, vanus 14, näljane valgenahaline noormees
Härra PPE, vanus 13 x 6, valgenahaline, karvane, neljajalgne vanahärra, kellele meeldib, kui teda kõhtu sügatakse
Pliit, valge, neljajalgne, liikumatu, emailist, vanus 8

Tegevuskoht Härra A köök

Aeg: tänapäev, pärastlõuna.
Härra AE ja härra P istuvad köögis ja joovad teed. Härra A üritab samal ajal ka pliidi alla tuld tekitada, seda korduvalt, ent suhteliselt edutult.
Teises toas kargleb Pussycat Dolls, seda teleekraanil.
Aegajalt käib vestlejaid seiramas härra PPE, kes siiski dialoogi ei sekku. Kuid kuulab hoolega ning liputab tähtsamatel kohtadel rõhutatult saba.
Härra PP on lõpetanud tutvumise omavalmistatud adaptsiooniga William Shakespeare teosest "Omlet" ning rüüpab teed. Härra AE istub pliidi ees, üritab endiselt edutult tuld hakatada, siis suitsu teha.

AE: Oo. Ma polegi sulle näidanud. (Võtab praeahju ukse pealt tuhatoosi kõrvalt firma Paramount hülsimasina, mis sarnaneb paberlehtede klammerdajale, näeb aga tänu oma verisele värvile võrratult ohtlikum välja, näitab seda) Tead, mis see on?
PP: (kergitab kulme)
AE: (imiteerib hülsimasinaga säärdekargamist ning hammustamist. Härra P.P.E jälgib seda lõbustatult, kuid üleolevalt) Urr, auh auh. Urrr. Urrrr.
PP: (teeskleb hirmunut)
AE: Elegantne asjake, otse Pariisist.
PP: Mm?
AE: Ma arvan, Su vanaisa teaks kohe, misasi see on. Tudu muuseumis on nihuke igatahes olemas, ainult et vanaaegne. Nii. Jälgi mängu. (Võtab tubakakoti, puistab puru hülsimasinasse, pressib kokku, võtab tühja hülsi, paneb selle masina otsa, tõmbab sisse, teeb masina lahti, ulatab P-le, et too selle sealt välja võtaks. P kõhkleb.)
No mis on nüüd? Kätte võid ikka võtta. Ega sa põlema ei pea panema.
PP: (võtab pakutud sigareti ettevaatlikult näpu vahele nagu oleks see pisike mürkmadu.)
AE: Sa pole kunagi suitsu teinud?
PP: (vaikib)

Pinterlik paus

AE: Sa pole kunagi teinud suitsu vä? Mis mees sa siis oled? Mäh?
PP: (vaikib sigaretti hoides)
AE: (võtab ta käest sigareti, süütab selle, puhub suitsujoa pliidiuksest sisse, pliit hakkab köhima) Miks sa ei vasta?
PP: (teeseldes imestust) Kas see ei olnudki retooriline küsimus?
AE: (irvitades) Ei olnud. Oled mees või ei ole?
PP: (vaatab härra A-le imestunult otsa, üritab vingerdada) Ma mõtlesin, et see on retooriline küsimus.


Mikropaus.

PP: (vagalt) Vaata, sa oled meile meediaringis korduvalt õpetanud, et küsimine on väga tähtis. Vastamise kohta pole sa midagi öelnud.
AE: (muigab) Muide, ma just eile lugesin selle kohta, Garri Kasparovi raamatut, tead kes on Garri Kasparov, see male maailmameister ja poliitik, eks ole.
Seal ta tsiteerib, kui ma ei eksi Mihhail Tali (tegelikult Pablo Picassot), kes ütleb, et ärge tulge võrdlema inimese ja arvuti intellekti. Pole midagi võrrelda. "Arvuti oskab vaid vastuseid anda, aga küsimusi esitada mitte." Nii ta umbes ütles. Ehkki (härra A mõtleb korraks oma jaapani väimehe peale, kes tegeleb robootikaga ja konstrueerib intelligentseid tehisjäsemeid), tänapäeval oskavad arvutid juba vist ka küsimusi esitada.
PP: Minu arvuti oskab juba ammu küsida. Kogu aeg küsib, et kas sa oled kindel, et tahad lahkuda. Kuhu sa nüüd lähed? Meil alles hakkas lõbus.

Kõik naeravad, ka härra P.P.E., pliit hakkab tasapisi tõmbama.

Edasine vestlus laiemale avalikkusele huvi ei paku, kuna oli tavapäraselt vaimuvaene.

Ülemisel pildil härra A suitsetamist nautlemas, keskmisel pildil valmistab härra P oma väikeste valgete kätega elu esimest sigaretti, alumisel pildil on näha toas ringi tiirutanud mesivanti, kes vestlust hoolikalt pealt kuulas ja FBI jaoks salvestas.

Lärmakas reedeõhtuses Pihalakas tõotasin ma laupäeva õhtuks valmis vorpida oma esimese postituse. Alustasin neli tundi tagasi.

Mõtlesin kirjutada, kuidas ma oma semudele sõbrapäevaks moosisaiu kinkisin. Siis mõtlesin, et peaks uuesti mõtlema. Jõudsin loomadeni. On see nädal ju ometi olnud väga loomane-loomakas-loomalik. (Pealegi, astu sisse ruumi, kus on kaheksa koertakutsikat ja naudi seda tähelepanu, mis su osaks saab, nii populaarne pole sa juba ammu olnud.) Aga kuidas sobib minusugusel loomapõlguril kassidest ja koertest kirjutada?

Tunde möödus, jõudnud polnud kuhugi.

There is something you must always remember. You are braver than you believe, stronger than you seem, and smarter than you think. Olin jälle Puhhi ja ta semude arukusi imetlemas. Need sellid oskavad lihtsalt, kuid ometi põhjapanevalt, kõik olulise sõnadesse panna. Ei mingeid üleliigseid keerukusi.

It is more fun to talk with someone who doesn't use long, difficult words but rather short, easy words like "What about lunch?"

I don't see much sense in that," said Rabbit. "No," said Pooh humbly, "there isn't. But there was going to be when I began it. It's just that something happened to it along the way.

If the person you are talking to doesn't appear to be listening, be patient. It may simply be that he has a small piece of fluff in his ear.

Ikka mitte miskit.

Väike idee siiski oli. Äkki polnudki keegi mu lubadust postitada kuulnud.

Igaks juhuks ei hakanud riskima.

Hakkasin hoopis blogi vanemates postitustes tuhnima. Teen seda ikka aeg-ajalt ühte ja teist pidi. Alustan vanematest või avan suvalise kuu.. Seekord mõtlesin, et vaatan, mida Priidrik on kirjutanud.

Oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi-oi.

Küll oli naljakas.

Proovige ka.

Minul aga ikka mitte miskit.

Moraal? Ära ole nagu mina nii totter, tohmakas, jabur, tõlbivõitu, poole mutsuga, pururumal, puruloll, toruloll, püstirumal, püstiloll, loll nagu saabas (lauajalg, labakinnas, oinas)(vaata veel). On palju mõistikumaid asju teha, kui tunde paaniliselt mõelda, millest kirjutada. Ja ka tõenäosus geniaalsusteks on nullilähedane.

Vumma-vummanaisö beibi

Mul on hea sõber, peab restorani. Keeruline amet, raske aeg, eraelu ka vähe metsa poole, kusagil korra poole aasta jooksul hakkab sõber jooma. Elegantselt, põhjalikult, häid napse, veine ja viskisid, hammustab korralikult kõrvale ka, aga satub tsüklisse ikka.

Teine sõber, sigahea tõlkija, kui ta oma raamatutega umbe jookseb, mis ta siis teeb? Õige, hakkab jooma. Rämedalt viina sisse kallama. Liitri või paar päevas. Ja diiseldab mööda Eestit ringi ja ajab inimestega möla. Sihukest vägagi seosetut, aga huvitavalt sürrealistlikku. Tasub kohe kuulata. Lööb meele virgeks. Kuulajal ja rääkijal.

Esimene sõber tõmbab teise nädala lõpusl baarikapi ukse kinni ja reserveerib omale Wismarisse koha. Paari päeva pärast on tal lips sirgelt ees ja silm puhanud peas. Nii umbes on ka teise sõbraga.

Miks ma seda räägin? No mäletate küll, kui pikalt ja laialt pajatati, kuidas Britney vaeseke on omadega põhja käinud, lapsed kaotanud, end paksuks õginud, habemesse kasvanud, täitanud ja pesemata. Kokkuvõttes kanti ta tegijate nimekirjast maha.

Ausalt öeldes kahtlustan, et suurem osa sest jahust on PR kampaania. (sama jama ka Amy Winehouse`iga, kelle järgmist plaati ma tõesti himuga ootan).
Igatahes on Britneygi end psühhoanalüütiku diivanilt püsti ajanud ja saunalavale ümber kolinud. Tervislikud eluviisid ennekõige, eks ole, higistagem oma patune ihu puhtaks.

Sinna juurde ta vahepeal veel kargleb ja tantsiskleb - liikumisteraapia (seda endiselt kenasti, ehkki reieümbermõõt paistab tal pärast sünnitusi sentimeetri paari võrra jämedam kui varem) ning laulab ka. Womanizerit ja Circust ja muid hitte. Mitte midagi uut ja huvitavat põhimõtteliselt. Aga kuulata kannatab, isegi teist korda.
Kolmandat korda ka? Ei mitte.

Kuid igatahes tore, et inimene jälle tööposti ümber end keerutab ja riideid seljast heidab. Meesterahva silm puhkab, hing ümiseb, ja tald tatsub. Ainult et meel ei lähe virgeks.

Kes head tšikipoppi kuulata tahab, Pussycat Dolls on täitsa kenal uuel tasemel. Kui Dolls siiski liiga leierdatud on te meelest, vaadake Alesha Dixoni videot The Boy Does Nothing.
Suurepärane veidi glämmine tantsupopp, visuaalilt 30.-ndad, kõrva jaoks igati värske ja rõõmus r'n'b.

kulla Andry, mul on veel üks palve

palun avalda n'd see postitus, mis on draftina säilitatud, ka! selle nimi on "parem varblane peos, kui tuvi matustel". see on nii ilus ja hea, ma lugesin ta läbi ja tahaks kallistada.

kallistada näiteks Unti ja Viidingut (teistele lugejatele remargist). ärge mõelge liiga palju.

Midagi 6htuks

Eile 6htul ei saanud kuidagi teki alla kerida, jalad kr6nksu t6mmata ja suikuda.
Surfasin ühel lehel ja muudkui vaatasin pilte ja imestasin jne.
Ja see ei olnud esimene kord. Kord varemgi on seda juhtunud.
Aga vaadake ise:
EnglishRussia

Selle asemel aga oleksin pidanud lahtiharutama lehti nagu see:
Leht

Kaksi tapaa harrastaa seksia

On vaan kaksi tapaa harrastaa seksia
oikea ja väärä

Vana hea Sleepy Sleepers, surematu klassika.
Eriti naljaks on see, mis toimub esimese minuti kahekümne kolmandamal sekundil
Ja lugu ise rokib ka kõrva jaoks täiega

Keelt õpib keelt kuulates

Panin üles eelkõige iseendale: Et meeles püsiks ja tahtmine ei kaoks. Kama kolmteist, millise keele puhul. Allikas: värske Horisont.

Uus-Meremaa teadlane väidab, et on leidnud uue tõhusa meetodi keelte õppimiseks: tuleb lihtsalt keele kõnelejaid kuulata, ka jutu sisust tingimata aru saamata. Paul Sulzberger Victoria Ülikoolist ütles, et uute sõnade omandamise võime on otseselt seotud sellega, kui tihti on meie kõrvu kostnud neid sõnu moodustavaid häälikuühendeid.

Nii et kui soovite õppida hispaania keelt, on kasulik sageli kuulata näiteks hispaaniakeelset raadiot. See hõlbustab märgatavalt uute sõnade õppimist ja uue keele mõistmist.

Sulzberger möönab, et tema uurimistulemused on seniste keeleõppeteooriatega mõneti vastuolus. Tema keskne hüpotees on, et tundmatu keele pelk kuulaminegi loob ajju uued närvistruktuurid, mis keele külgejäämist soodustavad. Just samal põhimõttel omandavad emakeele ka väikesed lapsed.


Sulzberger asus keeleõppemetoodikaid uurima pärast seda, kui oli seitse aastat Uus-Meremaa üliõpilastele vene keelt õpetanud ja hakanud huvi tundma, miks mõned õppurid õpingud pooleli jätavad.

Allikas: PhysOrg.com, New study may revolutionize language learning

Idu on ses loos pikk ja sihvakas, võin oma kogemuse põhjal öelda. Võõral maal ja võõras keeles viibides on esialgu jubedalt pusimist, et õppida ära uued häälikuühendid ja tajuda, kus üks sõna algab, teine lõpeb. Tere tulemast, armeenia keel. Hi hi hiina keel. Ja mida sina seal kügeled, baskide keel.
Ammu ei viitsi enam õppida keeli, kus lause "Ma armastan sind" ülesehitus on standartne: alus-öeldis-sihitis. Seega tuleb laiemalt ringi vaadata.

Kahju, et pole käepärast head jaapani keele õpsi.

Sellleks, et seda kõike läbi elada, kulub meil terve elu

Kärdule,
rõõmu ja tänuga

Kui kõik puud kasvavad ühepikkusteks
siis pole lindudel enam vaja lennata
nad võivad lihtsalt jalutada puulatvu pidi
majade vahel igale poole
ja meie saame väga hästi aru
mispärast need linnud nihelevad
nad püüavad meelde tuletada unustatud oskust
just sellepärast me saemegi puid
ja seome saetu palgiparvedeks
et kalad võiksid randa tulla
ja lükata raske laadungi ulgumerele

Viggo Madsen
Andres Ehini tõlkes

Praegu käib konkurss "25 Eesti kõige kaunimat raamatut" Sääl on mõndagi kaunist.
Aga kaunim ajakiri on selgunud. See valge, punase L tähega kaanel.
Loetagu. Tuntagu mõnu.

Aga muidu? Nägin öösel unes Yoko Onot. Rääkis teine kellegagi juttu. Kahju, tagantjärele lootnuks midagi enamat.

Ajalooline sissekanne, pikim maailmas

Järgmise sissekandega siseneme igaveseks eesti bloginduse ajalukku. Seda oma pikkuse poolest. Õigemnini, selle sissekande pea- ja kõrvaltegelaste keskmise pikkuse poolest.

Kõik algas sellest, et Teie alandlik teener kohtas bussijaamas üht meest. Mehe nimi on Aleksander Karavajev, kunagi oli ta "Kalevi" keskmängija, suht koht asjalik. (Pildil harjutab ta igihaljast natslikku tervitust.) Ühtlasi on ta abielus Teie alandliku teenri kunagise klassiõega.

Astusin siis kodanik Karavajevi juurde, kes samamoodi ajaviiteks suitsu pahvis kui minagi, ütlin, et kle, tervita oma armsat naist, kunagise klassivenna poolt, küllap ta teab, kui ütled, et isegi sinust pikem.

Karavajevi nägu läks morniks, silmad punni, ta teatas: "Minust pole keegi pikem!"

"Hy-hy," tegin mina vene keeles (me vestlesimegi põhiliselt vene keeles, ehkki pärast tuli välja, et ta räägib küll väga aeglast, aga maru mõnusat eesti keelt -"njeed depresjiivsed jeesti vjaikelinnad"), astusin talle sammu lähemale ja me jäime üksteisele väga tõsiselt otsa vaatama.

Kes keda?! Kes on pikem!?

Mind päästis see, et mu matkasaabastel on kahesendine tald.

Jätsin kodanik K lööduna maha, istusin siis bussi, vaatan, tuleb temagi sisse, pealaega lage nühkides.

"Mes? Sa ka sõidad Rackverre vä?" - "Muidugi. Kõik suured sõidavad Rackverre." Hm?

Nii me siis sõitsimegi Rackverre, tulime bussijaamas maha, läksime Pihlakasse, lobaasime seal. Tekitasime kahe peale kokku kõikjal hämmingut ja jahmatust. Meid mõlemaid jättis see külmaks. Hm, hm.

OK. Läksime laiali. Jätsin oma suure seljakoti Pihlakasse, läksin linna pääle asju ajama.
Tulin tagasi. Ja kes istuvad Pihlakas ja topivad suppi suumulgust sisse?

Kaks Rakvere "Tarva" igati sümpaatset noorhärrat: Karl Vimberg ja Madis šumanov.

No mis sa kostad või kus sa pistad? Päev on veel noor, helistasin maailma pikimale mehele Xin Jao Sangile Hiinas, et äkki astud läbi. Xin Jao hakkaski juba siisapoole sammuma.

Ja on teisigi tulijad.
Hm-hm.

amatöörfilmide festivalil käisite?

olgu öeldud, et ma käisin. ja juhtumisi oli koos mu kaaslasega seal veel üks kaaslane, mu eelmine klassivend Caspar. ta istus mu kaaslase kõrval ja kommenteeris neid filme, mida festivalil näidati, ka tema on amatöörfilmitegija. ja muidu tegija.
seal oli üks film, mis meile kõigile kolmele, tõenäoliselt ka paljudele teistelegi, meeldis. selle nimi on "Walterkalypsis". stiililt meenutas see Tarantino filme, huumorilt mitte midagi, lihtsalt oli väga naljakas. ja hea. ka Margus Grosnõile meeldis see, ta oli üks žürii liikmetest sel aastal.
igatahes järgmine aasta, kui näete kuulutust "amatöörfilmidefestival", minge. seal näeb väärt filme noortelt tegijatelt ja ehk Caspariltki. pealegi mu sõbrad ja ma arvame, et näiteks Casparist võib saada küll näiteks Lasse Hallströmi või Peeter Simmi tüüpi tegelane. sama potentsiaaliga inimesed saadavad oma filme ka toimunud festivalile. ühel päeval võib üsna uhke olla öelda oma lastele, et nägid selle naise või mehe ühte esimestest filmidest ühe kooli aulas 25 krooni eest.

Läti piim ja eesti geoloog

Meie pere koosneb piimavasikatest. Joome Läti piima, põhimõtteliselt. Odavam, maitselt norm.

Läksin Säästukasse piima järele. Ladusin seljakoti täis, tulin poest välja. Hm. Poeskäimine teeb kõhu õõnsaks. Ennäe, Hesburger. "Üks suur ja soe juustu peekoni burks, olge nii lahke."

Kõndisin burksi haugates bussipeatusesse, buss kohe tuli, ronisin peale, seal seisis geoloog, suured kilekotid maas, sõitis taaraautomaadi poole.

Kuis ta terve tee mu burksi vaatas. Oh, kurat, mees ei saanud selt pilku ära ka siis, kui burksi juba nahka olin pistnud. Mis sest, et see mulle vahepeal kurku kinni kippus jääma.

Mis kuradi riigis me elame? Kes seda valitseb? Kuradima Kolm Paksu, nagu Juri Oleša lasteraamatus? Ise me need paksud oleme.

Looking forward into bright future

Meil on peres emane koer - Lonny. Oma nime on ta saanud tuntuima kaasaegse eesti kirjaniku Andrus Kivirähi kalli abikaasa, "Tähekese" peatoimetaja ja superhea tõlkija Ilona Martsoni ehk Lonni järgi.

Meie Lonny hakkas täna hommikul pulmitama, kimas mööda aiaauke ja üritas suvalise Romeo juurde pääseda. Eh, armastus, sina kallis magus mesi! Ei meil pole kerge kellelgi. Ta paganas ju tilgub!

Äsja teatas meie ema, vanaema, matriarh jne: "Tead, 24. veebruar on meie peres tähtis päev. Siis on vabariigi aastapäev, vastlapäev ja... Lonny pulmade lõpp."

Ehk löövad selleks ajaks ka pirrud kõik kahest otsast lõkendama ja lõpeb majandusmasendus.

Saage tuttavaks - Lonny Ervald.
Foto: Shyo Yano

Sit-si-kleit. Sit-si-kleit.

Eile hommikul kuulasin välisukse pääl suitsu tehes, kuidas tihane sirelipõõsas segast peksis ja sitsikleiti omale nõudis. Mis tähendab, et kevad kui niisugune on olemas ja põhimõtteliselt ka tulemas. Aga pole ka välistatud, et tii-tii linnuke oli ülesärritatud Moetäika reklaamide poolt.

Ju käis seal ära ja jäi ilma.

Varesed lendavad siia sinna. Esialgu veel veidi nõutult.
Lähen täna Anuga metsa komberdama. Midagi õigemat ei saagi teha.

Sest sõprus on haruldane lill, mis vajab poputamist.
Luban selle lahkelt meelde jätta,
võite ka tsiteerida,
aga kõige tähtsam:
käituge vastavalt.

Remake Brat2

Kultusfilmi Brat ja Brat 2 remake on tulemas

Mul on au seda Bratti tunda.
Võrratu poiss.
Vägev tegelane.

Üks suli, kes Pariisist tuli

Asjalood on siis sedasi, et Magasiini legendaarne toimetus otsustas suhteliselt ühel häälel saada lähemalt tuttavaks Türgi alama pojaga ja külastada Rakvere teatri etendust 12 tooli.

Üks asi, mis meid teatrisse lükkas, on muidugi asjaolu, et see on "maksa, mis tahad" etendus. Paned pileti kinni, kobid teatrisse,vaatad tüki ära ja siis otsustad, palju see rahaliselt väärt oli. Noh, ega seal miskit uut pole, rändnäitlejad sedasi elatist teenisidki.

Aga ootan põnevusega, mismoodi Margus Grosnõi Benderina selle toolide kadalipu läbib ja lõpuks Kisa noa alla jõuab.
Kes enne Grosnõid on Benderit mänginud? Vana Baskin, mäletan, aga tema osalahendus oli hirmus õline ja naistemehelik.
Üldiselt tasub meeles hoida venelaste lahendusi. Andrei Mironov oli, mäletan, geniaalne. Sergei Jurski samuti.

Bender on ju ikkagi ennekõige elukunstnik, leidlik ja kartmatu Lusti-Kusti. Ehkki, saab näha, kuidas lavastaja Janika Johanson temasse suhtunud on.

Ülejäänud rollidepadrikut mängivad vaid viis näitlejat, legendaarne malesimultaan olla lahendatud maadlusmatšina. Ei noh, nalja saab.

Ja raamatut ennast tasub ennekõige ja alati lugeda.
Pildi pääl on Ostap lõpuks selle õige tooli kätte saanud ja suurest rõõmust ennast sellega pronksi valanud...

Inspektor Wexfordi kaleidoskoop

Ruth Rendell
"Looritatu"
Eesti Raamat 2008

Leedi Agatha on mu südamele endiselt armas, ent tema raamatute lugemisest olen ammu loobunud.

Christie retsept on ju see, et mõrvar peab ilmuma tegelaste sekka esimesel kümnel leheküljel. Loed need läbi, valid välja kõige süütuma ja sõbralikuma tüübi, lappad siva lõpuni ning pihtas-põhjas! Enamasti.

Ruth Rendelli on nimetatud Christie mantlipärijaks, aga pigem kannab ta kasukat. Ohtrate salataskutega. Eks aeg ole ka edasi läinud, kriminaalromaan ise keerukamaks kasvanud ja kirjutajad samuti.
Mäletan, kusagil kümme aastat tagasi lappasin raamatupoes Rendelli koostatud psühhopaatidest kirjandustegelaste antoloogiat, oli seal ikka rahvast koos, alates Medeiast, lõpetades Rappija Jaaguga. Teine tore ja meeliköitev raamat oli tal veel, selline populaarteaduslik, sarimõrvarite välimääraja, kah tujutõstev ja kena lugemine.

Nii et Rendell teab, kellest kirjutab. Ikka inspektor Wexfordist (see kaabuga onu pildi pääl). "Looritatus" kõnnib Wexford kaubahalli sisseoste tegema, noh, suht koht samasugusesse koht kui suvaline Selver, ehkki see asub Sussexi äärelinnas, kõnnib välja ka, kuigi vahepeal on parklasse tekkinud värske laip. Kusjuures, Wexford, va teravasilm ja kogenud inspektor, seda ei märka.

Kära puhkeb mitu head tundi hiljem, kui värske laiba avastab üks kaubahalli viimastest külastajatest. Muidugi selgub, et mõrvariks kõlbab enamik kaubakeskuse klientidest.

Wexford on üks sümpaatsemaid kriminaliste inglise krimkades. Tema eriti DNA ja kondisaagimise peale ei looda, inimesed ja nende elud on see, kust kuritegu välja kasvab, õide puhkeb ja lõpuks ka kurjategija enese alla neelab. Lihtsalt, mingil hetkel juhtub, et : "Ta tegi läbi ühe niisuguse nihke, mis on inimese ajutegevuse tähelepanuväärseim omadus, oteskui oleks kangi tõestetud ja uus pilt paika loksatanud, või nagu oleks kaleidoskoopi raputatud."
Neid sõnu kasutab Rendell küll ühe kurjategija kohta, ent sama hästi sobivad need ka peategelase sisse vaatamiseks.

Kas ka teie, armsad lugejad, enese juures säärast omadust olete täheldanud. Ah et seni mitte?

Siis kohe ei teagi, mida teile soovitada.
Et kas minge ja lööge keegi mättasse?
Või minge ja uurige, miks keegi mättasse löödi.
Või lugege mõnda inspektor Wexfordi müsteeriumi.
Mismoodi seal Maire Aunaste omaaegses reisisaates ajal öeldigi. Sellise karmi politseiniku häälega. Ah jaa: valik on sinu.

Ei saa veel lisamata jätta, "Looritatus" ilmub kurjategija välja esimesel 15 lehekülje jooksul. Seega - kena hommage auväärt Agathale.

Let Em In

Paul McCartney on ikka armas mees
Popkriitikud leiavad, et tema sulest ja südamest pärineb kõigi aegade parim poplalul (Jestödei)
ja ka kõikide aegade halvim (Ob-La-Di-Ob-La-Da), mis muide, on minu üks suuri lemmikuid.

See siin on laul tema Wingsi perioodist, koos Linda McCartneyga. Too oli mõistlik naine, mitte nagu see puujalg. Kes on ka muidugi omamoodi kihvt kuju, müts maha ta ees ja jalg alt.

Let 'Em In
Paul McCartney & Wings

Someone's Knockin' At The Door.
Somebody's Ringin' The Bell.
Someone's Knockin' At The Door.
Somebody's Ririgin' The Bell.
Do Me A Favor,
Open The Door And Let 'Em In.

Sister Suzie, Brother John,
Martin Luther, Phil And Don,
Brother Michael, Auntie Gin,
Open The Door And Let 'Em In.

Someone's Knockin' At The Door.
Somebody's Ringin' The Bell.
Someone's Knockin' At The Door.
Somebody's Ringin' The Bell.

Do Me A Favor,
Open The Door And Let 'Em In.

Nüüd siis olen liputaja?

Kohtasin üleeila kauget sõpra, viimati nägime nii aastat 21 tagasi.
Sõber Gor ja tema vend Armen on pärit kaugelt ja soojalt maalt, Gorist on vahepeal saanud väga kõrgel kohal tegija ühes maailma suurimatest linnadest, ja sellele vaatamata, ta sinder on täpselt samasuguseks jäänud.

No ja eile kutsus ta meid Olümpsi sauna 26. korruse kõrgusel. Seisin seal paljalt duši all, minu ja linna vahel oli maast laeni aken, vaatasin linna ja mõtlesin, et olen mina aga liputaja.

Huvitav oli, et vahepeal käisime rõdu pääl suitsu tegemas, seal aknaklaasi meie ja maailma vahel polnud, ja sealt alla vaadates tuli kõva kõrgusekartus kallale.

Täna küsiti mu käest esimest korda meie blogi aadressi. Ühel teisel sõbrakesel hääl oli arvuti jonnima hakanud ja kõik ära unustanud. Saatsin rõõmuga.

Ja kurvastasin sinna otsa, et põhiliselt mina siia blokki kirjutan.


Kas olen seepärast nüüd liputaja?

Suurepärane mänguasjake

Pandagu tähele, meie blogi paremas servas on translaatrori nimeline mänguasjakse.

Kirjutate eesti keeles mistahes lolli mõtteavalduse, lasete inglise keelde tõlkida, kõik saavad aru; lasete prantsuse keelde tõlkida, kõik erutuvad rõõmsalt, lasete vene keelde tõlkida, võite molli saada, kui jutt ikka eriti loll on.

Kõige ohutum, tõlkige soome keelde, või siis miskitesse hiero glüü fi de SS e

Everybody, shake your tongue
Everybody, lets have fun
Everybody, twist your lips
and move your mental hips.

Long live les pantalon rouge!!!

Iga abielumehe unistus...

... on naine tuhande käega.

Ühes käes on kallikesel lapp, teises kohvitass, kolmandas kulp, neljandas pessaar, viiendaga ta embab, kuuendaga koristab, seitsmendaga paitab pead, kaheksandaga küpsetab...

Eesti mehel on vaja vaid kahte kätt. Üht õllepurgi ja teist telekapuldi jaoks.

Eh. Ei ole siin nalja midagi.

Puhas ilu.

Parem varblane peos, kui tuvi matustel (KMS)

Istusid koos
jutuhoos
kolm sõbrakest hääd-
Preili K, härra A, härra P
olid need.

Neiu K
endaga
oli toond
ta
ta
taa

ja oh rõõmu,
mida tundsid
härra P, härra A
kui neiu K
nendega nõus
oli seda
ja
ga
ma

Siis härra A, härra P

preili K

asusid mängima:

pähetükkivaid luuleridu

kui lumehelbeid 

üksteisele kraesse puistama

Käib aimamatuid radu pidi armastus (Kareva)
Ma ei kirjuta vastikuid ridu (Viiding)
Igav liiv ja tühi väli (Liiv)
Kes neid suudaks lahuta (Koidula)

Mu isa oli tuumafüüsik (Lindlo)
Memm kinkis mulle karabiini (Viiding)
Ikka korterisügavustes hiilgavad meie silmad (Luik)
Kui kaunis oli see. (Koidula)

Aina igasugu pudipadi pähe tuleb taguda meil koolis (Aimla)
Kimbukese sinilolli kinkisin ma sinule (Ehin)
Me saame hakkama, ükskõik kuidas (Chalice)
Ikka täitsa pekkis (Pehk)
Seda asendab ka mesilasevaha (Viiding)
Oma laulu ei leia ma üles (Tungal)
Naabri Antsul oli peni (rahvalik laul)
Ma vaatan valget lage (Kareva)
Piilupart oli rongijuht (Niit)
Strawberry fields forever...(Lennon-McCartney)
Vaino Vahing on tapnud sadu kasse ja tapab veelgi (Unt)
Let It Be (Lennon-McCartney)
Kassa armastad mind maailma ääreni (Rooste)
Sa armasta siis minu silmi kui nendes on maailmataevast (PE Rummo).

Keegi mul koputab südame pääle (härra A)

Me oleme inkubaatori lapsed ja sellest taagast lahti ka ei saa (härra P)

Selline mäng seega. Kultuurne ajaviide. Seltskond ütleb kordamööda ja järjest suvalisi pähetulevaid värsiridu eesti või maailma või udmurdi luulest.
Kuni see põnev on.
Kel parajasti ei plahhhhvata, võib passida.

Näitab ühisteadvust, avardab silmaringi ilma ripsmelainerita, lubab oma erudeeritusega eputada, toob välja, kes ja mis ollakse...

Ja kokku saab sest mõnigi kord uue luuletuse. Kui ei usu, lugege see posu sääl ülal uuesti läbi, autorite nime kõrvale jättes.

"Kuid inimese hinges, sääl heljub surmani, kui kaunis kauge kaja sest luulest ometi."

Anna haava, võta näppu.

Süüa, sittuda ja surra?

Ruthile.
Head teed.
Näeme jälle.
Armastan Sind alati

Nii aastakest 20 tagasi nägin Kaubahalli kohvibaari leti ees meest ülemisel pildil. Kes mainis nii muuseas, et inimene tuleb siia ilma selleks, et "süüa, sittuda ja surra."


Hiljuti lugesin mehe päevikuid, kes on alumisel pildil. "Ega siia ilma pole sitale tuldud," kirjutab ta oma kahekümnendate eluaastate jooksul korduvalt. Ja teeb järelejäänud aja jooksul väga suuri tegusid, mille vilju oleme kõik nautinud ja naudime edaspidigi, veel ja veel ja veel... Seni, kuni meile elukest antud on.


Aga sportlikuks minnes, kaks prillidega meest, kaks vastandlikku seisukohta, seis on viigiline -1:1.

Täna hommikul sain häält sõbralt (kelle pilti ma siia ei pane), kirja: "Veetsin eelmise nädalalõpu kolm päeva seminaril ja kolme päeva kokkuvõtteks jõudis onu Indiast järeldusele, et inimene ei ole mitte see, mida ta sööb, vaid see mida ta välja ei situ.
Mulle tundus siin tõde peituvat ja nädalalõpp ei tundunudki raisku läinud olevat."

2:1


Vaatlused jätkuvad.


P.S. Kui aus olla, siis oli mehel vasakul pildil suunurgas muie. Mida ma lihtsalt ei osanud toona märgata. Seis seega...