neljapäev, 8. oktoober 2009

Olen eestlane


Võib-olla juhtub see siis, kui ma sõidan rongiga Tallinnast Rakverre ja väljas on juba pime. Siis kui vagunis istub peale minu veel kaks naist, kes vaatavad mind nii kurjal pilgul, et hakkab naljakas. Ja siis kui ma ei suuda enam seesmiselt naerda, vaid teen seda varjamatult. Ja mida naervamaks kasvab mu naeratus, seda tülgastavamalt nemad mind vaatavad.

Vot siis ma mõtlen: sinimustvalge.

5 kommentaari:

Maria ütles ...

mida tallinnas tegid?

Kärt ütles ...

Ma käisin rongiga sõitmas. Rongiluule ja rongiinimesed ja rongiuni, tead küll.

Muidugi oli ka muid ajamisi ja asju seal Tallinnas, aga need on juba ununenud.

Ent rongisõit ei unune. Eal.

Maria ütles ...

väga diip.

Kärt ütles ...

Väga.

andry ütles ...

nii diip. et. põhja polegi...