Tervislikust toitumisest ehk kuhu on peidetud mehed

Klassiõdesid on mul olnud üsna palju, aga alles viimaste nädalate jooksul olen ma enamikuga neist lähemalt tutvunud. Mõned neist, tuleb välja, on üliandekad kasatšokitantsijad. Kuid minu lemmikuks läbi aastate on ikkagi jäänud Tema.

Mulle tundub, et poolehoid pole ainult minupoolne, vaid tihti lausa minu poole. Sest aina tihedamini juhtub Tema mulle oma eramuresid usaldama.

Vene keele tunnis pihtis Ta järgmise loo:

„Tead, ma käisin hiljuti Tallinnas riidepoes. Ja ma nägin seal sellist meest! Ta seisis leti taga, oli vist müüja. Aga no sa ei kujuta ette ka, missugune see mees oli! Ta oli täiesti eriline. Ma vaatasin teda. Meil tekkis kohe side. Tema vaatas mind vastu. Sa ei saa küll aru, aga ta oli lihtsalt niiii ilus mees. Meie vahel kohe tekkis mingi side.

Ma ei saanud oma silmi talt ära pöörata, no sa ei kujuta ette ka, milline mees see oli. No ja siis ma seisin seal ja vaatasin talle otsa, naeratasin. Siis hakkasin silmadega allapoole liikuma.

Jõudsin ta nimesildini ja pidin šoki saama. Tead mis seal kirjas oli?!?

Ene!

MA PIDIN ŠOKI SAAMA!

Mina vaatan ilusat meest ja siis tuleb välja, et ta on naine. Mida see tähendab?!? Kas ma olen lesbi? Miks see siis peab alati niimoodi olema? Miks kõik ilusad mehed peavad naised olema?“

Mina jäin nõutuks. Ma ei osanud teda kuidagi aidata, veidi halb tunnegi oli selle pärast. Õnneks Tema ei pannud mu saamatust tähele ning juba vahetunnis saime minna puhvetisse porgandit ostma, mis on uus hitt-toode ja maksab vaid 1.50.-.

Ja selle postituse eesmärk oligi teilt küsida, et kas teie kooli puhvetis ka porgandit ja õuna müüakse lisaks saiakestele. Noo?

Vabadus...

Lagle kirjutas toreda üleskutse koolitundide põnevamaks muutmisest. Väärt mõte. Lasin end ta kirjutisest inspireerida ja kirjutan taas sellest, millest küllap juba korduvalt siia blokki erinevates vormides kirjutanud olen.
Nimelt.
Kutsun teid üles, sõbrad ja seltsimehed, tegema ainult neid asju, mida te teha tahate.
Heidke oma õlult kohustuste kammitsev raudrüü, tehke vaid seda, mida peate õigeks, mida armastate, mis tekitavad teis rahulolu ja rõõmu.
Loobuge ebameeldivatest ja pealesunnitud tegevustest, leidke nende asemele uued, meeldivad väljakutsed ning nautige neid.
Uskuge, kui kõik niiviisi talitaksid, muutuks maailm märksa rõõmsamaks paigaks.
Elagu vabadus!
Aga.
Ma ei soovi kõige ülalkirjutatuga väita, et meil tuleks loobuda näiteks kooliskäimisest või mõnest muust seadusega ettekirjutatud kohustusest.
Ei.
Otse vastupidi.
Ma arvan, et meil tuleb lihtsalt leida neis tüütuis kohustuslikuis tegevusis midagi head.
Meil tuleb enestes üles leida need vedrud, miks me neid kohustuslikke toiminguid teha TAHAME. Mitte sellepärast, et keegi käsib või et me kellelegi seda lubanud oleme, vaid sellepärast, et me ise TAHAME.
Või mis te arvate?

kool ikka kool

Tere!
Aeg on juba nii kaugel, et paljude õpilasteni hakkab jõudma koolistress. Võib juhtuda, et sellepärast olengi ma sellel õppeaastal meie kooliasutustes pettunud. Miks arvatakse, et kuiv õppimine on põnev???? Aga minu meelest on võimalik õppida ainult siis, kui õpitav kasvõi mingisugustki huvi tekitab. Siiamaani olen ma suutnud küll igasugu ainetest huvituda, aga nüüd on laiskus võimust võtnud.
Vähemalt pooltes koolitundides aeg lihtsalt venib! Ma olen rohkem kui kindel, et kui tundides võetaks ette midagi põnevat, isetegevuslikku ja uut sujuks ka õppimine palju paremini. Ma ei pea silmas mitte ajugümnastikat, millest meie kooliharidus ju peamiselt koosnebki, vaid mingeid praktilisi töid. Näiteks katseid füüsikas ja keemias (mida praegu on ebaõiglaselt vähe) või õuetunde bioloogias ja ajaloos. Õppida võiks mängulisemalt!
Nii et võtkem midagi ette!
Aitäh.