Hallollusest ja hallist ollusest

Hallollus inimese päänupu sees on teatavasti see, mille kasutamine teda ülejäänudest maamunal ringi kakerdavatest kahe-, nelja-, kaheksa- ja sajajalgsetest eristab.

Mina ei räägi aju hallollusest, ma räägin ühiskondlikust hallollusest. Nendest, kes mõtlevad nagu kõik teised, kes oma hallollusega oma moodi mõelda ei julge ega oska. Seda nad kardavad ka väga, kui keegi teine omamoodi mõtleb või teeb.

Rootsis elab üks tore naine, Iraanis ja Prantsusmaal kasvanud kunstnik Mariane Satrapi, ta joonistab koomikseid ja on maha saanud mõnusa multifilmiga, mida ETV1 täna õhtul näitab - "Persepolis". Satrapi teab, kuidas samasuguse hallollusega inimesed end üleval peavad.

Satrapi sõnab:" ...vastandid ei ole “Ida ja Lääs” või “Põhi ja Lõuna” või “moslem ja kristlane”, vaid eksisteerib hoopis ülemaailmne vastasseis “lollid fanaatikud ja ülejäänud inimesed”. Fanaatikud, ükskõik, kas nad tulevad Iraanist, Eestist või Ameerikast, on täpselt ühesugused.

Meid, mittefanaatikuid on arvuliselt palju rohkem, aga me pole hullud nagu nemad ega lähe emotsioonide ajel välja karjuma, märatsema ja tapma, kui tekib mõni probleem."

Satrapi tsitaat on pärit viimasest Ekspressist. Sattusin veel lugema igasuguseid artikleid, toon ära vaid pealkirjad. Toomas Hendrik Ilves "Teisitimõtlemise aeg.", Martin Kala "Kanapimeduse come-back", ja veel ja veel ja veel.

Hakkasin mõtlema, mis võiks olla halli olluse vastandsõna.

Mis on halli vastand? Hall loomu poolest on musta ja valge segu. Must ja valge ongi üksteise vastandid. Edasi pole minna kuhugi. Või kui, siis sedapidi, et halluse vastand on värvilisus, aga "värviline ollus" ei kõla kuidagi.

Siis ta tuli - halli olluse vastand on hullollus. Mõnus, omapärane, mõõdetud, juhitav, sõbralik ja lõbus hullollus. Seda tuleks aretada kõikides, kes kasutavad oma hallollust. Sest mis mõtet siin maamunal ringi kakerdada ja juba niigi teiste poolt tallatud radu üle käia.

Parajal määral hullollust hallolluse sees lahendaks ka kõik globaalsed probleemid. Veidrikud ja kiiksuvennad saavad alati üksteisega hästi läbi. Mõelge kasvõi hullumaja anekdootide peale, kuidas hullud sääl omavahel kokku hoiavad.

Nii et olgem vaikselt ja väärikalt hullud.

on vaikne ja hull

(...)

Ja mida vanemaks,

seda hullumaks

läheb tah."

Paul-Eerik Rummo.

Sissekanne on pühendet kõikdele, kes tänasest taas koolimajades pinki nühivad. Sorry, sõbrad, aga enamasti on need majad ehitatud selleks, et hallollus hall ja liikumatu ja kergesti juhitav oleks.

Seega tuleb igaühel ise oma hullolluse eest hoolt kanda, teda kasta ja poputada.

Liiga hulluks ei maksa ka muidugi minna:)

Naer - terviseks???

Eesti geniaalseimal luuletajal, Juhan Viidinigul, on luuletus pealkirjaga "Ha-ha-ha". Tsiteerin: "Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja, / oleneb muidugi kohast, igalpool küll ei saa. / Eila ma naisterahva põõsa alt leidsin (palja), / see nali ajas mind naerma, naersin: "Ha-ha-ha!""

Mina eile ühegi põõsa alt ühtegi paljast naisterahvast ei leidnud. Mõnda naisinimest nägin küll, aga nood polnud põõsa all ega paljad. Aga naerda sain ikka. Ja naersin "ha-ha-ha".

Jätan siinkohal ütlemata, mille üle ma eile naersin. Kes teada tahavad, neile võin salaja kõrva sosistada.
Öeldakse, et naer on terviseks. Samas küsitakse, mille üle sa naerad, kui midagi naermisväärset pole. Teised mõtlevad, et oled loll. Kindlam on ikka naerda siis, kui kõik teised. Siis oled tark.
Teised inimesed armastavad jällegi küsida: "Kust sa nalja saad, kui ise ei tee?" Ega ei saagi.

Mulle meeldivad väga inimesed, kelle jaoks pole miski nii püha, et selle üle naerda ei võiks. Sellised inimesed tajuvad mu meelest täiuslikult meie igapäevaelu vapustavat koomilisust. Aga neid on vähe. Mina selline ei ole. Kuid vahetevahel, mõnel surmtõsisel hetkel, ajab mõni pisiasi mind naeruväärselt naerma. Matustel juhtub sedasi vist kõigiga. Vaatad musta siidilehvi vanatädi peas või kellegi vanahärra musta-roosa triibulist lipsu ja miskipärast tikub hirmus naer peale, kui mõtled, kuis ta seda hommikul valis ning sättis. Vahetevahel juhtub ka nõnda, et meelde tuleb mõni vana nali, mis ainult sulle naljakana tundub. Ja pahvatad naerma kõige ebasobivamal hetkel.

Kui hahk hüüab "ha!", siis on see haha ha. Ja kui ta suvatseb hüüda "ha-ha-ha!", on tegemist haha ha-ha-ha-ga.

Hallo?

Kuhu olete kõik kadunud?

Ma näiteks olen olnud väga HÕIVATUD muude asjadega ega pole jõudnud meie imelisse blogi midagi kirjutada juba mõnda aega. Samas pole ka midagi HUVITAVAT juhtunud.

Loodan, et praegune nädal on ikak H-i nädal, sest pole saanud ühtegi e-kirja mõnelt vastutavalt isikult, kes peaks seisma HEA selle eest, et keegi meist ei unustaks blogida.

Hlugemiseni!

Golf

Golfi peetakse rikaste mänguks, aga see ei tähenda, et tavalised inimesed seda harrastada ei võiks. Pealegi võib see minu meelest isegi päris põnevaks osutuda.

Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul, mis on 25–30 hektari suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auku. Iga auk on tähistatud lipuga. Mängitakse spetsiaalsete keppidega. Mängu võidab see, kes kulutab palli ajamiseks läbi kõikide aukude kõige vähem lööke.

Golfi ajalugu ulatub väga kaugetesse aegadesse. Hollandis mängiti golfi juba aastast 1200. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse mitte auku.

Tänapäevane golf sai alguse Šotimaalt. Aastal 1457 keelas kuningas James II golfi mängimise, kuna selle harrastamisel kardeti noorsoo valmisolematust kaitseks sõjaolukorras. Kardeti, et golfi harrastamine ei võimalda harjutada vibulaskmist, mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum. Aastast 1502 golfi mängukeeld Šotimaal tühistati, sest Inglismaaga sõlmiti rahu ja kuningas James IV oli golfi suur austaja.

Baltikumi esimene täismõõtmeline golfiväljak asub Niitväljal. Nii et enne suve lõppu tasub veel seal ära käia.

Graffiti

Olen alati nö uudishimu ja imetlusega vaadanud suurte linnade müüridel laiuvaid tohutuid pildi lahmakaid ning endal on peas mõlkunud küsimus et kuidas küll nad seda oskavad. Asi on lihtne iga inimene, kellele aerosooli pudelid kätte anda ei pruugi osata seda sorti kunsti ning iga kriipsujukuke või roppus mõne kivist korterelamu peal ei ole KUNST.Mida see graffiti endast küll kujutab, kohe saame seda teada.

Sõna graffiti [-i:ti] tuleb itaalia keelest (graffito, graffiato). Tegemist on võrdlemisi vana kunstisuunaga, kus tume värvikiht ja selle peale hele värvikiht risti-rästi seinale kantakse. Enne kui hele kiht päris kuivanud on kratsitakse välja muster nii, et tume kiht osaliselt jälle nähtavaks muutub.Tänapäeval kujutab graffiti endast täiesti uut kunsti liiki, pihustuskunstiliiki, mis on tekkinud USA`s.Selline kunstiliik jõudis ka tasapisi euroopasse. Graffitiga on seotud plaju erinevate tähendustega väljendeid. Graffitit on näha peaaegu igal pool. See paneb mõtlema miks see seal seinal on ja kes ta tegi sest,on ju selline teise inimese vara "rikkumine" ebaseaduslik. Graffiti on vanim element hip-hop kultuuris. See on pea 30 aastat vana. Asja mõte on jätta (ebasedauslikul moel) enda nimi või sõnum avalikku kohta kus kõik seda näha saaksid.
Minevik Erinevalt turntabilismist ja MCmisest on graffiti kunst ja ei pruugi olla alati seotud hip-hop kultuuriga. Sõna graffiti tähendab ise enesest seintele joonistatud sõnasi või joonistatud kujutisi. SÕna tuleneb kreeka sõnast "graphein" mis tähendab kitjutamist. Graffiti juured ulatuvad kiviaja koopamaalideni. Kuid see graffiti millest meie räägime sai alguse 60ndatel New Yorgis aliasega "julio 204" hakkas enda Tagi kirjutama igale poole New Yorgis. Mõne aja pärast hakkas sama tegema Kreekast pärit nooruk kes elas Manhattanis aliasega "Taki183". Ta tegeles ka New Yorgi metroo illustreerimisega. Juba see mida Julio 204 ja Taki183 tegid New Yorgis sai mõne poolt nime "New York Style". Kui 1971. aastal New York Times intervjueeris Taki183 ning teine seletas lahti selle fenomeni hakasid tuhended uued tegijad vallutama New Yorki. Ning siis sündiski tegelik New York graffiti. Metrood olid graffitite tegemiseks parimad kohad sest nii nägid seda paljud inimesed üle terve linna kuid sobisid ka igasugused seinad ja ehitised. tagid olid tavaliselt kas lihtsalt nimed või paar sõna. Teostades enda kunsti rikkusid graffiti tegijad seadust. Linna võimud kasutasid igat võimalikku vahendit nende peatamiseks. Kulutati miljoneid dollareid et puhastada kõik metroo vagunid graffititest kuni lõpetati neile kirjutamine kuna kõik vaev läheks kõigest paari päevaga hukka. Graffiti seostati hip-hopiga kuna väga paljud selle kunsti harrastajad harrastasid ka MCmist ja turntabilismi. Näiteks DJ Kool Herc oli ennem DJks saamist kah graffiti kirjutaja.
Olevik Nagu kõik tööd, keraamikast panga röövini areneb ka graffiti ning on arenenud välja uusi stiile ja tehnikaid. Kuid lähiaastatel on graffiti jäänud suhteliselt muutumatuks. Nüüs on graffiti levinud üle kogu maailma. Ka internet on aidanud kunstnikel levitada oma tööd üle kogu maailma. ja need on: (inglise keeles)

... ... Fritüür

“Tervist!”, lausus pikk ja sihvakas blond härra, vaadates otsa kokatädile, kes oli juba halli peaga ja kortsus näoga. “Ma tulin siia praktikandiks.”, lausus härra. Õigemini oli ta siiski veel poisike, ta kandis halli ülikonda ja erksinist lipsu. Vanust oli tal umbes 19, heal juhul 21. “Oi kena, sind ma olengi siis siin kakskümmend seitse minutit oodanud, sa täna jumalat poiss, et juhataja jäi liiklusummikusse!”, seletas kokatädi vihaselt. “Minu nimi on Anne.”, seletas ta edasi, “See on minu köök ja sina järgid siin minu reegleid!” “Kas on selge?”, päris Anne. “Jah loomulikult, teie köök, teie öelda, mida ma teen ja kuidas ma teen, ma tulin siia lõpuks ju harjutama.”, ütles poiss. “Sa ära tee nii tarka nägu pähe, me veel vaatame, kes päeva lõpuks targa näo suudab teha.” “Minu nimi on Mart”, ütles poiss kõva häälega, et tädi natukenegi maha rahustada ja teemat kõrvale viia.
“Või nii, sina oledki siis see uus poiss meil köögis.”, ütles noor neiu, pikkade pruunide juuste ja roheliste silmadega. “Mina olen Katja, ma olen siin ettekandja.”
Mart tutvustas ennast ja Katja kutsus ta korstnajalga. Mart läkski Katja järel. Korstnajalg oli koht, kus kogu personal suitsetamas käis. “Suitsu teed?” küsis Katja. “Ikka teen, kuidas siis muidu, kunagi nooruses sai alustatud ja siiamaani pole lahti saanud.”, ütles Mart.
Noored tegidki ühed suitsud ja said lähemalt tuttavateks. Nii, kui Mart sai oma suitsu ära kustutatud, sadas korstnajalga Anne. “Kaua te võite siin niimoodi istuda, kas te ära ei tüdine, tähendab mind ei huvita teie arvamus!”, karjus ta, nii, et Mart oleks võinud kihla vedada, et restorani ise oli ka seda kuulda. “Asi on selles, et Rutt on majas, ta just sõitis oma autoga hoovi, kiiresti nüüd!” “Mart sina mine auto juurde, tee ennast tuttavaks.” Nii, kui Anne oli öelnud, et Rutt on majas, hakkas köögis paanikaosakond, nõudepesija hakkas nagu hullumeelne jooksma, Anne ise jooksis ka kuhugi ära. Terve personal hakkas siblima ja sahmerdama. Ainult Katja istus rahulikult tooli peal ja süütas järgmise suitsu.

Jutt jätkub…

Ella elle l’a

Selline lause siis prantsuse keeles. See loomulikult ei tulnud mul niisama pähe vaid ma lihtsalt sattusin pealinnast kodu poole sõitma, kui seda raadiost lasti ja seda lauset korrutati samanimelises laulus. Nuputasin pikka aega, mida see lause tähendada võib. Kui koju jõudsin, esimese asjana, mida ma tegin, trükkisin ma selle Wikipediasse. Mis ma teada sain! See lause tähendab seda, et see tähendab:“Ella sai selle”. Ma vaatasin ka aastaarvu, millal see laul välja oli lastud 1987. Selle lauluga sai omal ajal hakkama France Gall, ta laulis selle, TOP10-sse. Ja ka esimestele kohtadele. Pani mõtlema, kas tõesti nii vana laul on nii trancemuusikat täis. Eih, eih, mis te nüüd, mõtlesin ma. Selle laulu tegi umber 2006. aasta Eurovisioonil osaleja Kate Ryan. Nii kõrgetele kohtadele see ei jõudnud nagu originaal. Nagu ma ennem kirjutasin “trancemuusikat täis”, wikipedias oli seda eurodance žanri alla liigitatud. Originaal oli hoopis popmuusikasse liigitatud. Keeltest võin ma üht teist teada, kuid muusikažanritest ei tea ma tuhkagi.

Head suvelõpu keskpaika teile!

Geniaalsus Geenidest

Inimesed räägivad et meie tulevik tuleneb paljultki sellest kust me pärit oleme: emast ja isast. Paljutki mida inimesed räägivad mina sellest ei räägi mina räägin hoopis geniaalsetest geenidest. Kuna geenid elavad meie sees ja kanduvad meie lastele edasi mõelge kui geniaalsed on teie geenid nad on genioaalsemad kui üksgi geenius.

Posted by Annika

Gloobus

Üks iidne küsimus on painanud inimesi paljudel-paljudel sajanditel ja ega keegi sellele probleemile õiget lahendust leidnud pole. Nimelt, kas lõunapoolkera inimesed liiguvad pidevalt pea alaspidi ja kuidas nad sedasi Maa pealt maha ei kuku? Loomulikult on olemas Maa külgetõmbejõud, olgu peale, aga eluaeg pea alaspidi olles vajub ju veri juba lapsena pähe. Mis siis saab? Peavad nad siis põhjapoolkerale tulema, et oma vereringet korralikuna taastada?

Vaatasin nädal tagasi ETVst olümpiamängude avatseremooniat. Esiteks selleks, et kuulda, kui palju kommentaatorite gäng Tiibetis toimuvast inimõiguste rikkumisest kõneleb (ei kõnelenud üldse), teiseks selleks, et näha uhket show'd. On ju selline üritus, mida näidatakse kõigi mandrite ja mannergute inimestele, väga uhke võimalus teha midagi seniolematut ja -nägematut. Seda tehtigi. Olümpiastaadionist tõusis hiigelgloobus (või minimaakera, kuidas kellelegi, mulle meeldib hiigelgloobus igatahes rohkem), mida mööda jooksid, kargasid kukerpallitasid, hundiratastasid kümned akrobaadid. Ja nemadki ei kukkunud selle gloobuse küljest alla. Kas tõmbas see klaasist ja metallist kuul neid tõepoolest ligi? Või oli asi meeletus, meeletus tahtejõus? Mis hoidis akrobaate kera küljes ja lasi neil pea alaspidi olles veel hundirattaid visata?

Vaatepilt oli niivõrd imeline, et seda nähes unusid isegi Tiibeti probleemid ära...

Hiinlased on ikka kavalad. Mõtlesid välja paberi ja kompassi ja veel hulga häid asju ja hiigelgloobuse takkaotsa. Ja narritavad kogu ülejäänud maakera juba pikka aega Made in China toodetega.

Ilfi ja Petrovi pikeevestid raamatust "Kuldvasikas" ning meie suur juht Andry ütleksid siinkohal: "On need hiinlased, mis nad on, aga mina neile igatahes näppu suhu ei pistaks." Mina samuti mitte.

Femme Fatale vs. Feminism.

• Erinevad veebisõnastikud annavad enam-vähem ühesuguse definitsiooni prantsuskeelsele väljendile "femme fatale" - võrgutamisoskuste ja sarmiga naine, kes juhib mehi kompromiteerivatesse ja ohtlikesse olukordadesse. Õigupoolest, seda need sõnad otsetõlkes tähendavadki - kedagi, kes on võluv ning seksikas (femme ehk naine), kuid alati saatuslikult ohtlik (fatale ehk eluohtlik). Olgugi, et too konkreetne termin alles hiljem välja mõeldi, on esimesed femmes fataled pärit sama vanast ajast kui esimesed kirjalikud allikad ajaloost.

• Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi kuid on 21. sajandiks laienenud ka teadusesse ja teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Termin "esimene laine" reeglina osutab võitluse aktiviseerimisele naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja vahemikus Inglismaal 1880 kuni 1920.

Niisiis peale väikest sissejuhatust kunagisest olukorrast võin ma jutustada sellest mis toimub natukese aja pärast. Tänasel päeval võitlevad feministid veel viimaseid päevi selle eest et mehed midagi teha ei võiks ega tohiks ja eriti mitte siis kui see tuleb naistele kasuks aga alates mingist suvalisest päevast tulevikus hakkavad nad võitlema selle eest et naised ei võiks kanda seelikuid sest mine sa tea äkki meestele pärast meeldib see ja ega sõjaväkke ei tasu vist kaa mehi lasta pärast võitlevad veel naiste eest. Samas mehed mehed vaadake te ette on olemas naisi kes moodustavad oma riigi Femmalemaa kus on keelatud olla feminist ja 50% seal elavatest inimestestliigitavad ennast Femme Fataledeks (teine pool on mehed).
Mingi hetk selles ideaalses kahe riigiga maailmas toimub klõps ja hakkab sõda ühelt poolt ründavad naises FEMINAALMAA eest ja teselt poolt mehed FEMAALEMAA eest kuni hävib terve tsililisatsioon koos kõikide on feministide, meeste ja saatuslike naistega. Ei toimu mingit päikese kustumist ega midagi selle sarnast vaid sõda milles on mehed enamuse naiste vastu ja feministid meste vastu.
Peale sõda ei jää keegi ellu maailm muutub tühjaks NAFTAT EI KASUTATA. Kuni toimub taas üks Suur Pauk ja kogu jama algab otsast peale.
Või kui see lõpp ei sobi siis tuleb Jumal ja loob maailma uuest 6 päevaga ja seitsmendal päeval puhkab.
Aastaid peale selle kirjutatakse temast raamat ja kõik otsavad seda ja usuvad iga sõna sellest, päevani mil enam ei usuta. Päevani mil tekib feminism päevani kui hakkab see sama sõda uuesti pihta.

F.A.K.T.E ja mõttetarkuseid naistest



Kuna mehed on aastasadu üritanud naistes selgusele jõuda, siis seni on see üpris tulutult möödunud, kuid mitte miski siin ilmas ei ole võimatu.Naised uskge või mitte ei olegi nii suur ruubikukuubik, kui ainult õigeid nippe jagad, ning müsteerium ei peitugi nii sügaval kuristikus. Tuleb leida lihtsalt mõnusad nipid, ning üks õige nupuvajutus ja juba sulabki ta nagu vaha... Ning vahelduseks ka mõned vihjed, kuidas teada saada, milline on siis see nö HEA naine.

Naistest

Naine, kes armastab peegleid, vihkab praepanni. Hea hobune on see, kes kunagi ei komista, hea naine on see, kes kunagi ei nurise.

Kõikidest rikkustest on mehele kõige hinnalisem aus naine. Mehel on abielus ainult kaks ilusat päeva: esimene ja viimane.

Naine on mehele see, kelleks mees on ta teinud. Naine on noorele mehele see, kelleks mees on ta teinud. Naine on noorele mehele armukeseks, keskealisele kaaslaseks ja vanale põetajaks.

Õnnetu on maja, kus kukk vaikib ja kana kireb. Naine ja härg vali kodumaalt.

Naine, kes toob kaasa kuldse triini, istub ise sinna peale.

Kellel on ilus naine, sellel peab olema rohkem kui kaks silma.

Ära vali naist tantsupeaolt, vaid võta ta põllult niitjate hulgast. kellel on eha naine, see suudab taluda iga häda.

Mehe parimaks ja halvimaks varaks on ta naine. Hobuse ostmisel ja naise võtmisel sulgege silmad ning usaldage end looja kätte.



Naised kui joogid

1- 10-aasatselt - piim

11- 15-aastaselt- limonaad

16-18-aastaselt- liköör

19-25-aastaselt- vahutav šampus

26-35-aastaselt- magus vein

36-45-aastaselt- kali

46-60-aastaselt- silgusoolvesi




ILUS NAINE ON

silmadele paradiis,
hingele põrgu,
taskule kriis.




Ehkki temake on vaid 50-ne,
näeb ta välja nagu 40-ne,
riietub nagu 30-ne,
käitub nagu 20-ne,
tema unistused on nagu 18-sel,
jutt nagu 15-sel,
naer nagu 5-sel



Kes usub naist, usub ka varast.

Naine on ilus looduse viga.

Pisarad on naise kõneoskus.

Naine koosneb hingest, ilust ja riietest.

Naine, kes selle peale uhke on, et üht meest võib valitseda, pole selle mehe üle kunagi õnnelik.

Kõige hirmsam on naistest see, et ei saa elada nendega ega ka ilma nendeta.

Seltskond naisteta on kui raamat ilma lehtedeta.

Naine, kes püüab ainult mehele minna, pole parem kui ahv.


Mis on kergem sulest? Tolm.
Mis on kergem tolmust? Tuul.
Mis on kergem tuulest? Naine.
Kergem naistest???




Mehed olge, siis valvsad ning hoidke silmad kõrvad lahti
Tarkus tuleb tasapisi........

Leegitsevad leeklilled ja muud

Meie armsas eesti keeles on üks imeilus liitsõna. Jah, leeklill, mida rohkem tuntakse kreekapärase nime all floks. Eks lilled isegi näe päris kaunid välja, kuid mõelgem, milliseid keelelisi kaunidusi võimaldab seesama roosaõieline lillekene, mida me möödudes kreeklaste kombel floksiks nimetame. Näiteks kannab üks floksiliik nimetust padjandleeklill. Kas ei kõla kenasti?
Või mõelgem veidike laiemalt, missuguseid huvitavaid l-tähega sõnaühendeid ja lauseid saab leeklilli kasutades moodustada. Leegitsevad leeklilled näiteks. Või lillelised leeklilled lebavad leekides. Leeklambid lesivad leeklillede leegionis. Lesed leinavad leesikatest leitud leeklilli. Leenu Levo leeritab leedu leeklilli.
Kuid kujutlege nüüd, et eelmistes lausetes oleks leeklillede asemel kasutatud flokse. Leenu Levo leeritab leedu flokse? Leegitsevad floksid? Naljakas. Imelik Kurb.

Eelnenud näite põhjal võime järeldada, et f-täht ei muuda me keelt põrmugi kaunimaks. Hoopis vastupidi.
Sedasi kipuvad olema lood ka teiste võõrtähtedega. Võõrnimede väljaütlemiseks on nad küll vajalikud, kuid võõrsõnade kasutamist eesti keeles tuleks tunduvalt piirata. Seda saab teha igaüks. Miks öelda läpptopp, kui on võimalik öelda rüperaal? Miks öelda enesetaputerrorist, kui on võimalik öelda põuepommar?
Igaüks saab ka ise eesti keelt rikastada, mõeldes võõrsõnade asemele uusi sõnu. Uskuge, see võib väga lõbus olla. Ja eriti lõbus on nende sõnade sihilik kasutamine suheldes tuttavatega, kes neid sõnu kuulnudki pole. Ja kõige lõbusam on peale omamõeldud sõna lahtiseletamist öelda hämmastunud tuttavale nii muuseas: "Ma lugesin seda ühest raamatust."