Andres ja ananass

Tulin siis koolist täna koju ja mõtlesin, et võiks midagi põnevat osta, läksingi poodi ja ostsin endale ananassi.
Tegelikult enne kui ma räägin oma ananassist edasi, peaks ma blogisse kirjutama reedeti, aga kuna see reede olen mina Leedumaal, Balangas või kuskil seal, kirjutan ma praegu selle valmis ja Priidukene postitab siis selle. Põldma, Priit Põldma loomulikult.
Jõudsin koju ja avastasin, et ema polegi kodus, kuidas siis ananassi süüa??? Ma ise pole mingisugune suurem ananassi pooleks lõikaja. Masendav eks? Ei jäänudki muud üle, kui ma võtsin noa kätte ja vähemalt üritasin, jah eks öeldakse, et üritamine on pool võitu. See loomulikult ei aidanud. Võtsin uuesti noa kätte ja lõin selle sügavale ananassi sisse. Üritasin veel kord teda lõigata ja ei tule väljaaaaa. Vihastasin viskasin ananassi nurka ja noa kraanikaussi. Võtsin paari minuti pärast uuesti ananassi kätte ja murdsin ta julmalt pooleks, ja mis välja tuli- isu läks ära, kui ma seda sööma hakkasin. NO MILLE PÄRAST MA PIDIN KELL 12.00 PÄEVAL SELLISE ASJA PÄRAST NÄRVITSEMA? Igatahes mul läks hästi, rahunesin maha ja hakkasin kohvrit pakkima, ikkagi Leedumaale ju. Aga kui te kunagi ostate ananassi ja hakkate seda lõikama, küsige alati ema abi!
See on ohtlik, kodus ärge seda palun järgi tehke ja komplikatsioonide tekkimisel palun pöörduge arsti või apteekri poole.
Andres ja ananass- muide ananass on prügikastis juba poolteist tundi olnud. Ei tea kas peaks välja ka viima või?
Andres Novi, 28.05.2008

Ameeriklastega sõbraks!

Sel suvel lapsed laagrisse!

28. mail Rakvere Eragümnaasiumi neljandal vahetunnil toimus saalis lühike powerpointi esituses tutvustus projektist summer EC 08. Esitlus on eriti mõeldud noortele, kellel on igav ja ei ole suvel midagi teha. koolis. Tegu on teist hooaega käivitunud eesti-ameerika sõprussidemetel tugineva laagriga noortele vanuses 13-18. Kuidas sinna pääseb?

Esmalt peab huviline olema vastavas vanusegrupis ning tuleb minna aadressile http://www.goingup.ee/englishcamp/.html. Sellel lingil ootab külastajat ees lühike tutvustav ülevaade. Pääsemiseks tuleb saata taiskuu@hot.ee täidetud ankeet ning tasuda osamaks kakssada krooni pärast seda lisandub veel nelisada. Kokku kuulub tasumisele kuussada krooni, milles laager pakub sooja ööbimiskoha koolis, söögikorrad, pesemisvõimaluse ning hulgaliselt mänge, võistulusi ja noorteõhtuid kinldasti võistluste võitjatele on garanteeritud auhinnad.

Mis on EC?

English Camp on nädal, mis on mõeldud sinule ja su sõpradele, et te saaksite kohtuda inglise keelt rääkivate inimestega. See on suurepärane viis kuidas harjutada oma väikegrupis rääkimist inglise keeles igapäevastel teemadel. English Camp pole lihtsalt vestlemine, vaid on täidetud tegevustega, mis hoiavad sind tegevuses terve päeva. Otsi üles keegi kes on varem käinud English Campis ja sa kuuled, et see oli nende parim nädal terves aastas.

Selle aasta suve laager toimub Jõgeva maakonnas Pala koolis ning kestab tervenisti viis päeva.

Ühesõnaga, et laagrisse saada kinldasti peab olema kiire, sest eelmine aasta on näidanud, et osavõtjaid on palju ning laagrisse pääsejaid on vaid viiskümmen, mis on isegi selle aasta raames kahekümne võrra suurenenud.

Põhjus, miks selle teate siia magasiinikute blogisse postitasin seisneb selles, et kui võimalus avaneb ja vabu laagrikohti on, siis kavatsen minna ja arendada oma inglise keele oskust. Ning samuti tevaitada kõiki teisi huvilisi.

Arvamus

Maailm soosib hetkel erinevaid arvamusi. See tähendab, et kui oled teistega sarnane, siis vaadatakse sind kuidagi veidralt. Alustades välimusest, siis näiteks samasuguseid riideid kandvad inimesed tunnevad kohtudes ebamugavust. Teisalt aga oled soositud ja lahe, kui ostad enda hõlbus samast poest, kust teisedki. Selle tulemusel peavad poed, mida peetakse lahedateks või mis tahavad, et neid lahedateks peetakse, tegema suures koguses rõivaid ja veel erinevaid. Taoline teguviis aga toob endaga kaasa suure hulga riideid, mida ei osteta ja mida seejärel ei ole kuhugi panna mis jällegi omakorda, pika kaarega, on selge Maa raiskamine. 

Hetkel on ühed kõvemad oma arvamuse väljahüüdjad ja ka pealesurujad erinevad keskkonnakaitsjad ja muud taolised aktivistid. Eesti koolidesse nad veel jõudnud ei ole, aga küll nad tulevad, mis toobki meid selle juurde, et just kool on see koht, kus põkkuvad eriliselt paljude inimeste arvamused - õpetajate, laste, lastevanemate, omavalitsuse jmt tegelaste omad. Niisiis on just arvamuste paljusus see, mis teeb koolist kooli

Alõi

See on katkend vanast vene lasteraamatust.
Head lugemist!

Piirivalvevägedesse saabus noorsõdur Koškin. See oli punapõskne lõbus noormees.
Komandor küsis:"Nimi?"
"Pagana pihta, mu nimi on ju Koškin,"vastas Koškin.
"Miks pagana pihta?" küsis komandör ja lisas: "Vasta selgelt ja lühidalt, ei mingeid paganaid. Vaat mis, Koškin," jätkas komandör. "Kas sa koeri Armastad?"
"Seltsimees kapten," vastas Koškin. "Ütlen selgelt ja lühidalt: mitte eriti. Nad hammustavad mind."
"Noh, Armastad või mitte, aga sina, Koškin, lähed instruktorite kooli õppima!"

Koškin saabus koerte instuktorite kooli. Tegelikult oli selle nimi teenistuskoerte instruktorite kool.
Vaneminstrutor ütles Koškinile: "Võta see kutsikas! Sa pead temast tõelise koera kasvatama!"
"Et ta hammustaks?" küsis Koškin.
Vaneminstuktor vaatas Koškinile karmilt otsa ja vastas: "Jah!"
Koškin silmitses kutsikat. See oli väike, lontis kõrvadega loom. Kõrvad rippusid, nagu oleks pooleks murtud. Kutsikas oli alles hiljuti hakanud märkama, mis maailmas toimub.
"Pane talle nimi," ütles vaneminstruktor. "Sel aastal Algavad meil kõikide koerte nimed A tähega - Abrek, Akbar, Artur, Aršin jne. Selge?"
"Selge!" vastas Koškin.
***
Koškin hakkas mõtlema: "Mis nimi sellele logardile küll anda?
Tähendab A tähega... Arbuus?... Ei kõlba... Areool? Ei, stopp, see on ju oreool, O tähega."
"Andsid vast ülesande!" ütles Koškin kutsikale.
Koškin võttis mõttes läbi kõik sõnad, mida ta teadis A tähega Algavat.
Lõpuks panigi ta koerale sellise nime, et ise hakkas mõnust naermagi. Koera nimeks sai Alõi*.

Alõi tähendab vene keeles "helepunane".

Rohkem ma edasi ei räägi, sest muidu ei loeks keegi seda raamatut. See on parajalt õhuke ja sobib suvel aja veetmiseks.
"Alõi" Juri Koval

Armas Sina,

Kaks päeva tagasi, laupäeval, toimus Palmse külastuskeskuses ühe näituse avamine, see ei olnud ühegi kunstniku näitus, vaid Athena kunstikooli õpilastöödenäitus, kus oli igalt õpilaselt parim teos ka üles pandud. Näituse avamisega seoses toimus ka Athena kooli lõpuaktus, kus iga õpilane sai oma ärateenitud tunnistuse ja õppetajad ärateenitud lilled. Ma soovitan sul sealt näitusel käia, kuna mine sa tea mõne(kümne) aasta pärast võib mõni neist olla Eesti tuntuim kunstnik.
Athena koolis saab peale kunsti tegeleda ka tantsu ja filmiga ja palju muuga. Minugi teekond Athenas ei alanud kunsti osakonnast, kus ma olen nüüd, vaid aastaid tagasi tantsu osakonnast. Seal on võimalus tantsida, joonistada, maalida ja teha palju muud ilma suurema pingeta, kuna seal pole õpetajaid, kes oma arvamust peale suruvad. Siinsed õpetajad suunavad noori ja aitavad neil oma mõtteid realiseerida.

Järgmise aastani

Armastusega,

Mina.

Amirid.

Mõned kuud tagasi lubasin ma endale ühe mõnusa kino päeva, mis põhimõtteliselt tähendas kahtteist tundi filmide ja punaste pehmete toolide seltsis. Muidugi ei puudunud kummikommid, äärmiselt kiiresti sulavad shokolaadikommid ja mineraalvesi.

Üks filmidest oli Oscari nominant ''Lohelennutaja'' ning ka võitja, kui ma ei eksi. Afkanistani ja USA koostööl valminud linateos jutustas hõredalt täidetud saalile loo, mis rääkis kahe poisi tugevast sõprusest.Üks neist kandis nime Amir ja teine Hannan.Esimene neist jõuka afkaani poeg, teine nende teenri poeg. Nende lemmik tegevus, nagu ka pealkiri ütleb lohelennutamine, mis ühendab neid tugevaks meeskonnaks ja veel tugevamateks kaaslasteks.Nende päevad on koos muretud ja helged.

Ainus must pilv nende kohal on rassiline(või siis hõimuline)erinevus, mille pärast Hannani pilatakse ja vihatakse.
Ühel õnnetul päeval vägistatakse Hannan kamba suuremate poiste poolt, kes teevad seda ettekäändel temast õige rassi esindaja teha. Amir näeb seda pealt, kuid ei astu vahele.
Edasipidi hakkab Amir Hannani vihkama ja sööb ta majast koos tolle isaga välja.
Aastaid hiljem saab ta kõne, kus Hannan palub abi oma poja päästmiseks riigist, kus möllab sõda.

Siin kohal ma peatan filmi lühikokkuvõtte, sest oma mõte tikub vahele.

Tihtipeale mõtlen ma, et miks ka tavaelus on olemas selliseid situatsioone, kus inimesed sind lihtsalt jätavad sellesse suurde hädamülkasse, mida sa ise pole kokku keeranud.Miks inimesed on nagu Amir?
Või tegelikult oli Amiri tegu õige?Sest lõppude-lõpuks oli ta lahkeim ja armsaim inimene maamunal. Ta tegi oma teo heaks ja vere hinnaga.Äkki polegi igapäeva Amirid pahad?
Ma tean, et ma olen isegi olnud Amir kellegile.Kindlasti oleme me kõik Amirid, kuid, kas meil on julgust oma vigu parandada ja heastada kahjut, mida oleme tekitanud?
Ma loodan, et on.

Jõudu ja Jaksu kõigile uueks nädalaks!

Üks täiesti tõestisündinud lugu

Albert avas autosse astumiseks autoukse. Aednik Amanda aitas Albertil autosse astuda.
“Aga aeroplaan?” avastas Amanda.
“Ahvileivapuu all,” andis Albert Amandale aeroplaani asukohast aimu. “Andke aeroplaani, andke aeroplaani!” ahastas Albert. Amanda asus automaatselt ahvileivapuu alla.
“Avaarlased anastasid Albaania,” andis auto armatuuril asunud autoraadio Albertile aroomide abil andmeid Albaania asjadest. Albert armastas agentuuri Aroomiraadio a´la Albania.
*
Amfiibaeroplaanis, ahvileivapuu all, andus aktsiaseltsi Atsoni Aeroplaanid ainuomanik Artuuro Atson alamõõdulisele Assamalla aktrissile Anastassiale. Armuhetk Anastassiaga andis avaarist Artuurole Albaania anastamise ajaks alibi. Amanda astus ahvileivapuu alla.
“Armastuse aeroplaan!” arvas Amanda armunutest. “Ainulaadne, autentne autoriekseplar!”
“Ahjaa,” avastasid armastajad Amanda.
“Andke aksessuaarid!” avaldas Amanda afekti ajel agressiivse avalduse.
“Aksessuaarid?”
“Ahvenad, alligaatorid ajalehtedega ahendatud akvaariumist! Arbuusid, ananassid, apelsinid aisakelladega alasilt! Akakapsad, akantsused ajalooliselt alarmeeritud aiast!” Amandale anti aksessuaarid, Amanda astus asjade Albertile andmiseks autosse.
*
“Alpidesse! Avaare alistama!” aktiveeris Albert aktseleraatorile astudes auto. Aktsioon “Avaaride alistamine” algas aeroplaanita, aga aksessuaaridega.

A nagu Aeg

Pühapäeval sõitsin bussiga Viljandist Rakverre. See on ikka üsna pikk sõit. Nii et kui ma enda arvates juba oleks pidanud kodus olema, teatas silt rõõmsalt – Rakvere 78.

Paar pinki eespook võttis üks vanadaam kotist pudeli, kus sees morss ja jõi. Vaatasin enda kõrval vedelevat veepudelit, mille raske raha eest poest saanud. Ja hakkasin mõtlema...

Kunagi ammuammu, kui mina veel algklassides käisin ja klassiekskursioon toimus, siis oli minul ja minu pinginaabril alati kaasas selline plastmassist termose moodi pudel, kus sees morss. Mul on siiamaani meeles see plastmassilõhn, mis morssi juues ninna lõi.

Eriti vingel päeval sain kaasa partidega termosega teed. Kõrvale olid võileivad või vanaema õunakook.

Nii ka teistel. Mõnel kõvemal vennal oli kaasas Mehukati pudel. Kuigi ka seal sees oli morss, mis ilmselt polnud tehtud sellest maagilisest mehukatist.

Olid ajad.

Mäletan kui mõned aastad tagasi tuli turule taas kamašokolaad ja mu õppejõud väga tabavalt välja tõi, et paljud meist ei tormanud seda šokolaadi ostma selle pärast, et tegu oleks millegi jube heaga, vaid selle pärast, et tegu oli ju ka-ma-šo-ko-laa-di-ga. Asjaga kuskilt minevikust.

Noh, ka mina haaran alati poest kukekujulise pulgakommi, kui ma selle kuskilt leian. Isegi kui ta enam ei maitse nii kui SEE pulgakomm, mis mulle osteti turuplatsilt. Sellelt Rakvere omalt, kus praegu on keskväljak ja kuplid.

Tulin just lugu tegemast. Kuulasin üht endist koolipapat, kes rääkis kaks tundi niimoodi jutti, et lausel ja lausel vahet polnud ja suurt midagi vahele öelda ei saanud.

Kui hakkasin lahkuma, pistis käe pihku ja ütles: “Kirjutage nüüd ükskõik mida ise tahate, aga minule oli oluline, et te mind ära kuulasite. Mind pole ammu keegi ära kuulanud.”

Ja kuigi teema “A nagu aeg” võib tunduda kohati ümmarguse ja mitte midagi ütlevana, siis kohati on ta vähemalt minu jaoks kõikemäärav.

Kuigi mul on viimasel ajal ajast rohkem rõõmu kui asjadest, sain eile postist kätte ühe ASJA, mille üle mul on hea meel.

Ja see on vähem otstarbekas kui vaha linaleoumile, mida ma kogu aeg luban endale osta, aga seni pole leida õnnestunud.

Ja see asi oli plaat, sealt ka read:

On sündmuseid
neid, mida maha ei pese
ka cillit bang

Nii et cillitbangikindlat AEGA teile, magasiinlased.

Teema A, nagu Apelsin sidruni koortega.

Magasiin kujutab endast kui suurt A tähte mis varjab ennast selle esimese tähestiku tähe taha. See pole nali, sest ka a täht alustas väikeselt kuid temagi nägi ära, et vaja kasvada suureks ja muutus suureks A täheks.
Näen, tunnen, tean ja haistan on iseloomulikud sõnad blogile millest ma kirjutan.
Pole olemas ealeski tühja kohta ilma täitmata raamiga kus tegelikult on ikka midagi sees küll.
Mitte et tahtsin rääkida blogist, vaid sellest suurest A tähest mis on kritseldatud nime sildile näitamaks, et meie nimedes see nimi olemas on.
Aga ka mitte sellest ei tahtnud rääkida, vaid tahtsin ma kirjutada sellest, et kukkus alati välja midagi mis välja poleks pidanud kukkuma...

Istume REG vaateakna taga ja näeme, Apelsin oma sidruni koortega õunapuu otsa varjutama jäänud...
Pole see aeg sügis, talv ega sombune kevad vaid see on meis südameis mitte näidata välja seemneid muutmata nende olemust anname sellele meki maitsta hapuna, kuid tegelikult?
Kas meil jagub jäksu ja jõudu anda edasi oma A tähe tugevus, visata pilk oma nimedele ja seemnetele mida me õunapuu istutamisel maha paneme.
Austritest rääkimata on näha, et tegelikult maitse jääb samaks kas neid puuduks või jaguks neid kõigile.
Viskasin pilgu peale ja nägin, et koma oli puudu...
Kas polnud koomiline olukord?

A kui ahvid. Pole me siiski enda eelased ja jääme eestlasteks...
Seda ei suuda siiani uskuda välismaalased kes sisse rändavad. Või eksin?
Propagandat ma riikidele teha ei taha, seega viskan veel viimased read...
joonistatud ussile jalgu lisama on sama koomiline olukord kui kolm meest, kes leidsid ühe poti veiniga.
OLGE MÖNUSAD :)