Kate Bush. She is God's Masterpiece

Nii ongi

Mitte all, vaid hoopis peal.

Kuda see seal Pipis oligi. Et Pipi läks Tommy ja Annikaga linna peale šoppama ja hängima, ja märkas apteekri aknal silti ja palus Annikal see silt ette lugeda, ja Annika luges, et "Kas te kannatate tedretähtede all?", mis peale Pipi tungis sedamaid apteeki, jäi apteekri nina all seisma, tegi end suureks ja pikaks ja laiaks ning teatas: "EI!"

"Mis "ei", ei suutnud apteeker mõista.

Pipi siis seletas, et "Ma ei kannata mingil juhul tedretähtede all."

Apteeker imestas, et "kuda nii, noor preili, mis jutt see on. Teil ju nägu üleni tedretähti täis."

"Jah, aga need tedretähed meeldivad mulle hirmsasti," teatas Pipi ja avaldas soovi, (kui ma õieti mäletan) osta mingit möksi, mis veelgi rohkem tedretäppe tekitaks.

Hää küll, hää küll. Mina nüüd eriti kindlalt väita ei saa, et mulle mu haigus hirmsasti meeldiks. Kusjuures igatsugu möksi, et see tõbi veel enam pead tõstaks, oleks iisi osta ja tarbida (kasvõi kanepit).
Aga ma julgen öelda, et ma juba pikemat aega ei kannata oma haiguse ALL.

Ma kannatan küll, aga ma kannatan oma haiguse PEAL.

Me maadleme, ja kuradima kaua oli nii, et tema kägistas mind ja mina jaksasin ainult siputada või tõmmelda.

Aga nüüd olen mina ta haardesse saanud, kui tahan, kägistan, kui ei taha, ei kägista.

Mis videosse puutub: sama tähtis selles loos on järgmine video

White Rabbit - Jefferson Airplane
One pill makes you larger
And one pill makes you small
And the ones that mother gives you
Don't do anything at all
Go ask Alice
When she's ten feet tall

And if you go chasing rabbits
And you know you're going to fall
Tell 'em a hookah smoking caterpillar
Has given you the call
Call Alice
When she was just small

When men on the chessboard
Get up and tell you where to go
And you've just had some kind of mushroom
And your mind is moving slow
Go ask Alice
I think she'll know

When logic and proportion
Have fallen sloppy dead
And the White Knight is talking backwards
And the Red Queen's "off with her head!"
Remember what the dormouse said;
"Keep YOUR HEAD

Trubetsky praidjot

Kui Trubetsky Kesikuks hakkas, siis Juku-Kalle orgunnis särgid kirjaga Trubetsky ne praidjot. Sealt siis pealkiri

Käisin eila Pääsküla Säästukas toitu kokku ostmas, ja ennäe, Trube seal. (Ta elab praktiliselt Säästuka kõrval, seega ühtpidi on see ta kodupood, teistpidi... kui EE ajakirjanik taga lugu kokku leppis, siis Trube küsis, kas nad võiksid kohtuda Pääsküla Hesburgeris ja kas ajakirjanik teeks talle rukkiburgeri välja ta jutu eest. Tundus hale kuidagi.)

OK, mis veel tähtis teada, kui Trube Keski astus, ja veel Linnar Priimägi Delfisse temast kui meediaohvrist loo kirjutas, kandsin ma mõttes Trube maha. Ta suri ära mu jaoks.

A eila ärkas ta ellu. Seal Säästukas. Kus ta ostukäru lükkas. Kena king jalas, punane pluus, värskelt mustaks värvit juus, ja taga koos sõitis Säästukas ringi (sic!) lastejalgrattal nii umbes nelja aastane poisijõmm.

Hästi sõitis, empaatiliselt. Ei jäänd kellelegi jalgu ega midagi, ei ajanud toiduvirnu ümber.

Mõtlesin, et võiks ju Trubele tere öelda, ehkki me ei tunne üksteist.

A kummaline asi, Trube vaatab ainult enda ette.

Nagu oleks ta täiesti inimtühjas Säästukas.

Sürr.

Absurd.

A noh, ma ei viitsinud jännata, oleks võinud ju lihtsalt tee blokeerida ja öelda, et tere, vana anarhist jne.

Ei hakanud jamama.

Hakkasin hoopis mõtlema. Et mis siis, kui see poiss rattaga on ta poeg.

Ja kui Trube tahab, et ta pojal oleks kõik olemas, söök ja jook ja kook ja playstation ja... ja hea kool ja muusikaring ja ...

Siis ma saan temast väga hästi aru ega mõista teda kopkagi eest hukka.

Pealegi, na arvan, et Trubetsky saaga veel jätkub, praegune seis on alles kolmanda seeria lõpp.

Ja on laule, mille eest ma olen sellele mehele IGA VEST I TÄNU LIKK

http://www.dailymotion.com/video/x6j6im_tonu-trubetsky-insener-garini-huper_music

ei tohi kunagi ära unustada naermist ja naeratamist!!

 

hiljuti olen hakanud aru saama, et vahepeal ma ei naernud peaaegu üldse. sellest raisatud ajast on natuke kahju, kuna naermine on nii tore ja vajalik! 

naerge, inimesed, palun! teete endale ja teistele heateo, ma arvan

Ettepanek Mõttetöökoja sisustuse asjus

Meie, Maria Pia ja minu omavahelistest vestlemistest see ettepanek sündis. Ja Priidu käest sai nõu küsitud, kas ta oleks nõus sedasi sisustama, nagu me Piaga ja Mariaga mõtlesime. Priit andis oma dobro ja ütles broo (Priit ei ütle tegelt iialgi broo ega anna mingeid dobrosid, aga saate aru küll, mida ma öelda tahan), nii et rääkigem siis asjast.

Kuidas see mõte liikuma lükkus. On üks bloog, nimeks mil za/um vene keeli, For the Mind inglise keeli, ma jälgin seda, seal ka on terve grupp inimesi asja taga.
No vähe head tüübid kirjutavad seal, väga kaalukad tegijad eesti kultuuris, väga värskelt ja vabalt ja rõõmsalt kirjutavad.
A eks igaüks vaadaku ja veendugu ise:

http://za-um.blogspot.com/

Ja nad tegid seal mingi aastat kaks või üks tagasi nisukest asja, et intervjueerisid üksteist. Küsisid igasugu asju, mis neile endile ja võimalikule lugejaile huvitavad võiksid tunduda.

Mõtlesin, et võiks ju me ka. Pidasin Piaga ja Mariaga nõu, mõlemad kohe kinnitasid, et nemad tahaks hirmsasti teada, mis tunne see on, kui keegi sind intervjueerib, küsisin Priidult, Priit andis... ah jaa, seda kõike ma juba...

Vaat selline ettepanek.
Esimene faas oleks, et kõik ütlevad kommentaariumis põhimõtteliselt kas "tänan ei, ma ei tantsi" või "jah".

Siis vaataks edasi, kes kellega ja mismoodi ja... Lepiks kokku midagi, või ei lepiks... tõmbaks loosi, või mitte...

Teeme nii, et nädal aega on aega mõelda, eks ole?
Siis vaatame edasi.
Üks samm korraga, peaasi, et suund õige, peaasi, et üksinda ei pea hulkuma.

Pismo drugu, katoraja živjot v gorode Kunda

INTRO

Seda et... ilus pühäba ommik praegast... maa valge, taevas selge, puud kollased... niuke hea avar tunne... kohvitan, nuuskan nina... unine veel, aga juba tajumas, et päev tuleb tore.... ... igat sugu toredat saab tehtud täna... ntx seesama kiri siin... ja muusikat saab kuulatud... hea on olla... olla on hea...


1

Siis tuleb meelde see tähtis asi, mis K-le tol päeval, kui Kaelkirjakut vaatasime, ja ta omale 12 tooli ostis (ei viitsinud jutumärke panna, pealegi tekib sedasi tore kahemõttelisus) rääkimata jäi.
"Što takoe harašoo i što takoe ploha." Või see Võssotski rida... "Tam harašoo, no mne tuda ne nada."
Ja selle lahtiseletamiseks tuleb suht kaugelt peale hakata.

Ntx Põdra majast metsa sees.
Mingil öölaulupeokesel, mis toimus ärkamisaja õhinas mitte Lauluväljakul, vaid Toompeal, oli nii, et Toompea lossi katuselt (see võis ka Steinbocki loss olla) esinesid eri bändid rahvale. Missugused, enam ei mäleta, aga vist oli nende seas Justament ja... no see oli ikka kuradima rohkem kui kaks kümmet aastat tagasi... eh, skleroza.

Ja bändid mängisid oma repertuaari, ja siis lihtsalt laule, mida rahvas teab. Ja rahvas teab Eestimaal "Ei hõbedat kulda ei kasva me maal, vaid viljakandvat mulda ja ... Põdra maja metsa sees, väiksest aknast... ja nii edasi ja nii tagasi....
ja ühtäkki taipasin ma, misasi on rahvuse ühisteadvus... ja kuivõrd palju see väljendub laulutekstides, mida iga suvaline mats teab...

Saad sa aru, armas K, millest räägin. Kui ei, loe tekst korra veel üle.

Aga on olemas ka mingi ülemaailmne, piire ületav ühisteadvus... on näiteks põlvkondi, keda ühendab laul nimega..... teist põlvkonda ühendab laul ..... kolmandat laul....

Mul on hea sõber, Ringo Ringvee, kes sattus ühel päeval Tallinnas Pühavaimu kirikusse. Seal sai ta tuttavaks mingi ameerika vanahärraga, ja nad ajasid juttu. Niuke sõbralik vestlus oli. Ja korraga ütles sõber: And you know------- The times, they are a changing...

Mispeale vanahärra sulas nagu jäätis kuumaveepuhuri ees. Vaatas sõbrale otsa, et ah, mis, sina ka... kust sa tead seda rida... jeah, jube tore... yeah yeah....

Kuugelda nüüd korraks The Times They Are Changing. Vaata, mida leiad. Katsu tekst ka kätte saada ja libista lihtsalt silmadega üle. Ära hakka eriti tõlkima, tekst on jube keeruline.

2.

Armas K, see kohtumine mu sõbra ja tolle ameerika onu vahel toimus sügaval nõukaajal. Kordan: sügaval nõukaajal. Ja edasi läks nii, et ameerika onu võttis mu sõbra aadressi, siis läks mööda kolm kuud ja... mu sõbra postkasti (sellesse päris postkasti, siis ei olnud veel meilbokse ega arvutit, jah, me elasime kiviajal, Sa pold siis veel sündinud)... postkasti tuli kutse, et sõber tuleks postkontorisse, sest teda ootab seal pakk.

Sõber läks imestunult postkontorisse, et mis pakk, kuskohast, mis seal sees on. Ja seal oli sees kolm Bob Dylani plaati. (Ma ütlen veel ühe korra, tegevus toimus sügaval nõukaajal, kolm Dylani plaati maksid keskmisest kuupalgast rohkem, pluss saatmiskulud... ja et inimene üldse mäletas.... praeguseks on see ameerika taat kindla peale surnud.... olgu ta õnnistatud...)

Aga see lugu läheb edasi. Umbes kümme aastat tagasi õpetasin ma ühele rikkale mehele inglise keelt. Kui ma keeli õpetan, siis ma lasen alati, iga tund mingeid laule vastavas keeles. Me kuulame neid, me laulame neid.
Me kuulasime mingit lihtsat laulu, aga ma juhtisin tolle rikka mehe tähelepanu asjaolule, et rida laulust võib olla määrava tähtsusega, võib ühendada inimesi. Rikas Mees kuulas mu jutu ära.

Läks kuu aega mööda, või kaks, ja Bob Dylan tuli Helsinkisse kontserti andma. Rikas Mees läks teda kuulama. Tuli tagasi, tuli mulle tundi, võttis kuskilt välja kilekoti, ütles: "Anna see särk tollele kutile, kellest sa rääkisid, sellele, kes tolle ameerika vanamehega kokku sai."
Kotis oli Bob Dylani Euroopa tuuri T shirt.

Loomulikult andsin ma selle sõber Ringole edasi. Rääkisin loo ka ära ja .... sõbral oli hea meel muidugi.

3.

Vene kultuuriruumis on jube tähtsad mitu ja mitu ja mitu lauset.
Üks neist, mida teavad kõik vene lapsed pärineb Majakovskilt ja kõlab Što takoe harašoo i što takoe ploha.
Kui Sul see püss alati käepärast on.... mine tea, kes pihta saab... ja mis sellest pihtasaamisest kõiksugu toredat tulla võib.
Teine lause pärineb Võssotskilt. Tam harašoo, no mne tuda ne nada.
Milion milion milion alõh roz (Alla Pugatšova)
Kruužatja diski (Valeri Leontjev)

Ja nii edasi ja nii tagasi...

OUTRO

Ole tore ja armas edasi.
Uvidim, pagavarim, smejomsja



P.S. Kui jaksad, ja aega on ja, siis terve kontsert... praktiliselt
http://www.youtube.com/watch?v=hWEOaosGDi0&feature=PlayList&p=5EF8658334CEB84F&index=0&playnext=1

Ainult üks sõna

"The Kinks Ray Davies was once forced to make a 6,000 mile round trip from New York to London to record one word in a song. Davies had to change the word 'Coca- Cola' to 'Cherry Cola' on the bands single 'Lola' due to an advertising ban at BBC Radio. Watch a performance of Lola from Top of the Pops on the attached link!"

Lola on muidex üks mu lemmikumaid poplaule.

http://www.youtube.com/user/TheKinksOfficial#p/c/30C0779175974F5D/7/Jow3z7v5uo0

Allikas The Kinks FB-s

Ära kuula (igat) sõna

Ärkasin vara, kottpimedas.
Lebasin, tõusin aegamisi teadvusesse, mõtlesin,mida päeva alustuseks teha.
Panin klapid pähe ja raadio mängima.
Jim Morrison ja Light My Fire esimesed taktid.
No jah, paningi siis tule põlema ja tatsasin kööki kohvivee temperatuuri higher ajama.

Järgmine laul oli Jaggeri Brown Sugar. Egas midagi, panin kohvitassi kaks tükki pruuni suhkrut.

Praegu joon kohvi, aga klapid võtsin igaks juhuks peast ära.

Inimene peab oma elu elama, mitte tegema seda, mida mingid Mickid, Johnid, Jimid või Arethad ütlevad.
Ja mis oleks saanud, kui äkki kõlanuks Ivo Linna suust "tõstan käed ja annan alla".

pea lugu teise autori loomingust!

mõtlesin, et selline pilt sobiks meie bloogi hästi, aga avastasin, et ei saa seda kuskile mujale panna, kui enda postituse sisse :/

maailmas juhtub huvitavaid asju. näiteks et noor ajakirjandushuviline õpilane kirjutab kohalikule lehele uudisnupu millestki, mis koolis toimus, ning kooli õppealajuhataja, kes on ühtlasi ka emakeeleõps, teeb selle ümber.

lihvib nurgelised kohad maha, parandab sõnakordused, võtab "mittevajaliku" info ära... juhtub!

lisaks sellele toimub veel, et Öökülm, üks räpibänd korraldab remixi võistluse. nad lasevad suvainimestel enda ühte lugu - "Seagripp 95" - muuta. ning praeguseks on neil koos 10 lugu, millest saab digisingel, mida on umbes nädala aja pärast võimalik internetist alla laadida. TASUTA!

näiteks mulle ei meeldiKS, kui mõne mu blogipostituse võtaks ja ümber kirjutaks, aga Mart Rauba (ehk Lord) Öökülmast ütles, et see on tema jaoks just põnev - kuulata, mida teised inimesed nende loominguga teevad.

olen nõus - kuulsin ka paari remiksi, päris lahedad!

seega kui tegemist on taolise "ümber tegemisega", nagu need remiksid, veel autorite lahkel loal ja üleskutsel... knock yourself out! ja see on äge. arvan, et see näitab küll lugupidamist.

samas tegin täna midagi, mis üldsegi ei lähe kokku mu üleskutselise pealkirjaga - kirusin ühe autori loominugt enda peas vaikselt. see oli väga lapsik ja mõttetu.

aga midagi juhtus veel, hakkasin kaminasse tuld tegema. ning mul oli üks Müürileht käepärast tulehakatiseks. võtsin sealt lehe, ja kivistusin.

kuna see leht kandis artiklit, mille oli kirjutanud, keda ma tean. tähendab, me ei ole sõbrad, aga tean, kes see kirjutaja on, milline ta välja näeb ja kuidas elab (natukene tean, ühel põhjusel, mitte stalkerlikult!!). ning artikkel oli millestki, millest ma tahtsin ka suvel kirjutada.

seega loobusin kamina kütmisest selle paberitükiga, ning panin selle aupaklikult lugemiseks kõrvale. austusest teise autori loomingu vastu. 

ning panin tulesöödaks järgmise lehe, teise  - tundmatu - autori loominguga :)