Magasiin kujutab endast kui suurt A tähte mis varjab ennast selle esimese tähestiku tähe taha. See pole nali, sest ka a täht alustas väikeselt kuid temagi nägi ära, et vaja kasvada suureks ja muutus suureks A täheks.
Näen, tunnen, tean ja haistan on iseloomulikud sõnad blogile millest ma kirjutan.
Pole olemas ealeski tühja kohta ilma täitmata raamiga kus tegelikult on ikka midagi sees küll.
Mitte et tahtsin rääkida blogist, vaid sellest suurest A tähest mis on kritseldatud nime sildile näitamaks, et meie nimedes see nimi olemas on.
Aga ka mitte sellest ei tahtnud rääkida, vaid tahtsin ma kirjutada sellest, et kukkus alati välja midagi mis välja poleks pidanud kukkuma...
Istume REG vaateakna taga ja näeme, Apelsin oma sidruni koortega õunapuu otsa varjutama jäänud...
Pole see aeg sügis, talv ega sombune kevad vaid see on meis südameis mitte näidata välja seemneid muutmata nende olemust anname sellele meki maitsta hapuna, kuid tegelikult?
Kas meil jagub jäksu ja jõudu anda edasi oma A tähe tugevus, visata pilk oma nimedele ja seemnetele mida me õunapuu istutamisel maha paneme.
Austritest rääkimata on näha, et tegelikult maitse jääb samaks kas neid puuduks või jaguks neid kõigile.
Viskasin pilgu peale ja nägin, et koma oli puudu...
Kas polnud koomiline olukord?
A kui ahvid. Pole me siiski enda eelased ja jääme eestlasteks...
Seda ei suuda siiani uskuda välismaalased kes sisse rändavad. Või eksin?
Propagandat ma riikidele teha ei taha, seega viskan veel viimased read...
joonistatud ussile jalgu lisama on sama koomiline olukord kui kolm meest, kes leidsid ühe poti veiniga.
OLGE MÖNUSAD :)
1 kommentaar:
A nagu ahvid just jah...
Palju õnne sulle Ahvipärdik sünnipäevaks!
Postita kommentaar