Diivan

Võtame selle jutu aluseks täiesti tavalise diivani, sellise mis on igal inimesel kodus, ühesõnaga ükskõik millise diivani millel saab istuda olgu ta värv kuju ja pehmus iga inimese oma maitse järgi vailud. Minu diivan, millel ma hetkel istun, on roheline ja mitte kõige pehmem.
Kui sa istud ühele suvalisele diivanile mis jällegi pole sinu kodus ja sinu jaoks igapäevane võib sisaldada kummalisi lugusi näiteks siin kohal tutvustan teid selle loo peategelase Diivan Doomaselega.
Doomas Doomas on pealtnäha tavaline diivan mis seisab ühe supermarketi (ei ütle millise sest mulle pole reklaami eest raha makstud) nurgataga ja ootab inimesi kes temale istuksid.Doomas Diivan võib tunduda nagu tavaline diivan kuid tegelikult on ta 50 aastat vana diivan kellel on istunud enamus Eestis käinud diivadest.
Doomas Diivan loodi ühes üsna tavalises vabrikus massitoodanguna. Sealt edasi sõitis Doomas lattu kus pidi seisma ja putukatele toiduks olema 25 aastat kuni üks kulsus ta leidis, ära restaureeris ning koju viis. Mr. Diivanis oli saanud kõikidest istekohtadest kõige ihaldusväärsem, seda ka välismaal. Seepärast ühel ilusal päeval nõudis üks kuulus bänd et nende lavataga oleks just seesama diivan, Doomas Diivan. Sellest päevast peale oligi Doomas Saku Suurhalli lavataguses toas kõigile staaridele istumiseks. Aastatega aga Doomas kulus ja peale kõiki neid miljoneid staare ei viidud teda koppitmama mitte prügimäele vaid anti ta ühe konkursi kaudu kõige õnnelikumale A-sotsiaalile Eestis, kes hoolitses tema eest kuni ta suri. Sellest päevast peale ootab Doomas oma uut omanikku ühe Eesti linnas asuva supermarketi nurga taga.
Minge siis kõik ja otsige ta vabal ajal üles, vihjeks võin öelda et ta on ühte teatud värvi, ühe teatud kuju, suuruse ja pehmusega.