pühapäev, 28. september 2008

Jumalikud ilmutused

Ei, kallid lugejad, ma ei taha teiega täna jagada ühtegi ilmutust, millega Jumal mind õnnistand on. (Õigupoolest pole mul veel olnud juhust sääraste ilmutustega kokku puutuda.) Tahan teile rääkida ühest kirjastusest. Kirjastusest Jumalikud ilmutused (lühendiga JI).
Ei, Jumalikud ilmutused ei anna välja usuraamatuid. Nad annavad välja tavalisi raamatuid. Või pigem siiski erilisi raamatuid.
Kirjastust Jumalikud ilmutused juhib üks skandaalne Rakvere mees. (:)kivisildnik nimeks. Luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik, mis kõik veel. Kirjastaja kah. Laupäevastes Eesti Päevalehtedes ilmuvad ta luuletused. Kiigake näiteks eelmise laupäeva EPLi, seal räägib (:)kivisildnik Swedbanki logost, Rakvere Lihakombinaadi logost, Rakvere tammikust ja vallimäest. Stiilse proosallullana.
Nojah, tulles tagasi kirjastuse juurde. Ega ma kah sellest kirjastusest palju teadnud. Aga hiljuti andsid nad ühe põneva raamatu välja (Urmas Vadi, "Kohtumine tundmatuga", kui kedagi peaks huvitama) ja siis hakkasin neist huvituma. Kahe aastaga on nad ilmutanud 14 raamatut. Luulet, proosat, näidendeid.
Mis eristab nende tegevust teistest kirjastustest - nende kaubamärgi alt ei ilmu teoseid, mis on mõttetud ja sisutud. Nad annavad välja raamatuid, mis on olulised neile endile. Ja seeläbi loomulikult ka lugejaile.

Mida ma öelda tahan - võtkem eeskuju (:)kivisildnikust. Tehkem asju, mis meid puudutavad. Sest inimesed on üksteisele päris sarnased ja kui me teeme asju, mis on olulised meile, muutuvad nad olulisteks ka teistele. Meie meediaringi esimene reegel on ju:

neljapäev, 18. september 2008

I have a dream

Tere!
Vahelduseks vaadake Martin Luther Kingi kuulsa kõne salvestust.

http://www.youtube.com/watch?v=PbUtL_0vAJk

Ilusat sügise jätku!

teisipäev, 16. september 2008

Jahuuuside iga gramm on tohutu proteiiniallikas.
Putukate söömine teeb tugevaks iga-
tahes Scott O`Grady ( mees pildil)
paistab küll väge täis olema.

Aga kas sa tahaksid süüa neid sellisel hulgal, et saaksid

sama palju proteiini kui nägusast biifsteigist?

(Avaldan saladuse selleks kulub ilmatu hulk ussikesi)








Hangi värsked jahuuusid usaldusväärselt tarnijalt. Su armsad ussikesed, mis algselt meenutavad kummikommussikesi saabuvad pakituna kliides, mis on teatavasti mamam poolt heaks kiidetud toit. Nad peavad küpsetamisjärjekorda oodates sööma, sest vastaseljuhul hakkavad nad üksteist õgima.


Kätte on jõudnud küpsetamisaeg. Loputa need jõmpsikad sõelas külma veega puhtaks nagu keedetud makaronid. Kerge föönipuhang vabastab nad nende külge kleepunud saastaosakestest.


Kui jahuusid on supelnud ja kuivatatud, vala nad vahapaberile. Libedal pinnal ei pääse nad kuigi kaugele ( nad ei õpi ka kunagi uistuma). Kõrvalda kõik surnud ussid, need on tumedama värvusega.


Ehk paneme nüüd nad külmikusse. Jahtunud ussid pole nii vilkad ja krapsakad, kui su parimates aastates tädi, kes on VOhh NIII.


Viimane staadium praadimine. Kui ussid on eknasti maha jahutatud nö toasoojad, siis peab tragi ema nad uuesti üle loputama ning kuivatuspaberiga kuivaks tupsutama. Hiljem paneeritakse nad praepannil oliivõlis.




Muideks jahuuuside asemel võid kasutada ka vihmausse. Prantslased nimetavad neid Ver de Terre. Tegelikult on asjalood sellised, et on isegi korraldatud rahvusvahelisi kokavõistlusi, mille eesmärgiks on leida PARIM VIHMAUSSIRETSEPT.






TÄHELEPANU, TÄHELEPANU



PUTUKATE SÖÖMINE PÄÄSTIS TEMA ELU!


Kui Ühendriikide õhujõudude piloot Scott O`Grady 1995. aastal Bosnia

kohal alla tulistati, siis sõi ta kuus päeva sipelgaid ja jäi ellu. Tal oli abi

"Õhujõudude ellujäämise käsiraamatust", milles teatati, et putukad on

väga maitsvad ja toitvad.
















Emme, mis täna süüa on???? Jahuussidest hõrgutised hmmm.....

Kui kana on juba vaikselt hakanud juba tüütuks muutuma söögilauas, siis on pakkuda alternatiiviks jahuuusid. Kindlasti olete ka jahuuuside söömist näinud kanal kahes jooksvas Hirmu faktori saates.
Jahuusid on teraviljasaadusi sööva jahumardikavastsed. Need on kuldkollased ning väga matsvad. (Julgen selles kahelda, kuid kui ikka ei ole proovinud, siis seda on raske kommenteerida). Kõlagu see nüüd jaburana või üllatavana, kuid Ameerika Ühendriikides on koguni jahuuusifarmereid, eks kasvatavad ja müüvad. Neid olendeid võib pidada putukasööjate hamburgereiks.
Otse loomulikult kõik putukad maitsevad hulga paremini, kui neid küpsetatakse elusalt (või sügavkülmutatuna)

reede, 12. september 2008

Hesperiidide Glamuur, Fritüür

„Kas ta räägib alati nii ähvardavalt?“, küsis Mart. „Tavaliselt mitte, tegelikult mitte kunagi mitte.“, ütles Katja naerdes enda lause üle. „Seegi hea.“
„Kui ta siia sisse astus mõtlesin ma, et siit tuleb mingi maavärin.“
„Miks sa nii arvasid?“
„Sellepärast, et ta silmad põlesid vihast, teoreetiliselt öeldes muidugi.“
„Ja, jaa, seda olen minagi tähele pannud, ma olen siin üle poole aasta töötanud ja viimased kaks kuud on ta selline olnud.“
Anne tuli korstnajalga, üpriski rahulikult. „Noh noored?“ „Mis noh?“ turtsatas Katja.
„Ei midagi, aga nüüd peab tööle hakkama, kui sul pole veel meelest läinud.“ „Ei, mul ei ole veel meelest läinud.“, nähvas Katja ja silmanurgast naeratades Mardi poole.
Nii hakkaski siis Mart tööle, pool päeva oli asi rahulik. Teine pool aga nii rahulik ei olnud, kuna tal tuli meelde, et ta pidi Ruti juurde minema. Ta oli täiesti ära unustanud.
„Kus Mart on?“, karjus Rutt üle terve köögi. „Ja, anna andeks, ma unustasin täiesti ära, meil on Annega väga palju tööd olnud. „Tähendab minul on palju tööd olnud, sina oled lihtsalt mul sabas olnud!“, ütles Anne vahele. „Tule siis nüüd, minu kabinetti kibekähku.“
Ruti kabinetti sisse astudes läbis Mardi keha külm tunne. Rutt ise istus laua taga ja kirjutas mingitele paberitele alla. „Istu, istu.“, ütles Rutt. Mart istuski. Rutt palus tal mõndadele paberitele alla kirjutada. Peale paberite ülelugemist ja allakirjutamist hakkas Mart kabinetist välja minema. Kuid see jäi tema viimaseks istumiseks, kirjutamiseks, lugemiseks ja toolilt tõusmiseks.

„Ou, kuuled?“ „Mart, uuuuu!“ „Kaua sa siin magada kavatsed?“ „Sa oled siin juba oma kolm tundi maganud.“ „Kas sa kavatsed mõnda tundi ka tulla?“
„Jah, ja ma tulen.“ „Ma nägin kõige reaalsemat und üldse praegu.“ „Mis tund meil hakkab?“
„Ajalugu.“
„Mis unenagu sa siis ka nägid?“
„Ma seletan tee peal.“

Nii ta läkski. Garderoobist välja ja tundi. Endal veel külmavärinad ihul ja mõeldes oli see alles uni. Tal loksus peas ikka mõte-miks? Miks Hesperiidid, miks glamuurne naine ja miks tulikuum fritüür?

Imelik

Kuulun nende imelike inimeste hulka, kes kogu elu ja kõiki inimesi veidi imelikeks peavad. Ei ole mina oma üürikese eluea jooksul näinud inimest, kes oleks NORMAALNE. Mida see endast õigupoolest kujutab - olla normaalne? On noormaalsed need, kes kõikidelt näitajatelt vastavad aritmeetilisele keskmisele? kauaaegsemad magasiinikud vast mäletavad, kui me ükskord katsusime välja arvutada kõigi erakate kekmist pikkust, kaalu jne. Ja seda, mis sest kõigest välja tuli. Et kui Leenu, Eleri, Kirsti ja Johanna oma mõõteriistadega kohale ilmusid, jooksid kõik teised minema. Ja meie vapper musketärinnade nelik ei jõudnud igale ühele järgneda kah. Nojah. Nii ei tea me siiani, kui raske/pikk on üks keskmine Eragümnaasiumi õppur. Ja mida see meile annakski? Saaksime vaid veelkord kinnitust sellele, et me pole normaalsed. Sest uskuge, kedagi, kes tõepoolest igatepidi keskmine oleks, ei eksisteeri.

neljapäev, 4. september 2008

hotell. tärniga ja puha.

Eesti hotellide tärnisüsteem on 1-st kuni 5 tärnini ja motellidel 1-st kuni 3 tärnini.
Tärnide taotlemine on vabatahtlik.
Majandusministri käskkirjaga 10.märtsist 2006.a. on Eestis hotellidele ja motellidele tärnide andmise õigus antud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule.
Järkude andmisega tegeleb EHRL juhatuse poolt kinnitatud 7-liikmeline Järgukomisjon.
Tärnid antakse kolmeks aastaks. Tärnide taotlemiseks peab hotell või motell vastama vastava liigi majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse.
Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele.

*
Ühene tuba min. 9 m2, kahene tuba min. 12 m2 (kehtib vähemalt 70 % numbritubadele). Kõikides numbritubades vann/dušš ja tualett. Pääs hotelli ööpäevaringselt, vastuvõtuteenindus töötab min. kell 7.00-23.00 Hommikusöök, sooja toidu tellimise võimalus. Vannitoas üks käterätik ja üks vannilina voodikoha kohta.
**
Lift, kui hoones on 4 või enam korrust. Min. 10 % mittesuitsetajate toad. Telefoni kasutamise võimalus.
***
Ühene numbrituba min 10 m2, kahene numbrituba min. 14 m2. Ööpäevaringne vastuvõtuteenus. Arvuti kasutamise võimalus koos interneti ühendusega. Televiisor kõikides numbritubades. Restoran. Hommikusöögi numbrituppa serveerimise võimalus. Soojade toitude numbrituppa serveerimine (toateenindus) min. 12 tundi.

****
Ühene numbrituba min. 12 m2, kahene numbrituba min. 17 m2. Lift, kui hoones on 3 või rohkem korruseid. Numbritoas tugitool. Toateenindus min. 16 tundi. TV rahvusvahelise uudisteprogrammi ja meelelahutusprogrammiga. Kõikides numbritubades minibaar. Interneti kasutamise võimalus numbritoas. Kaks käterätikut ja vannilina voodikoha kohta.
*****
Ühene numbrituba min. 14 m2, kahene numbrituba min. 23 m2. Min. kaks tugitooli või diivan numbritoas. Toateenindus 24 tundi. Ujula või tervisekeskus (hotellides üle 50 numbritoa). A la carte restoran avatud min. 7.00-23.00. Lai valik vanni ja tualetitarbeid. Pesu vahetus iga päev.

http://www.starhotels.ee

kolmapäev, 3. september 2008

... Glamuur, Fritüür.

„Oota, mis toimub?“, küsis Mart. Ei midagi vastas Katja , tavaline asi. Rutt tuleb tööle, töötajad jooksevad. Tead ma ütlen sulle üht. Kui sa näed kunagi, et Rutt on majas ja teised hakkavad jooksma, siis ära sina jookse. Mingil määral ta austab inimesi, kes ei karda teda. Natuke aega tagasi jooksin mina samuti. Ühel hommikul olin väga väsinud, mingi gripp oli kallal, tegin endale just teed, kedagi ei olnud köögis, kui Rutt astus sisse. „Ma vaatan, et sa oled rahulikumaks muutunud.“ „Tead, sa ei pea samamoodi käituma nagu kõik teised.“ Ta ütles veel, et ta ei sarnane üldse sellele inimesele, kes ennem seda kohta pidas.
„Mida ta sellega mõtles?“, küsis Mart silmad pungil uudsihimust ja tema keha peaaegu täiesti Katja peale kaldunud. „Ma ei oska öelda, sa oled ainus, kellele ma olen veel rääkinud.“ Mart hakkas just oma suud lahti tegema, kui Katja ütles:“Sellepärast, et kõik teised on vanad, neiel meeldib asju arutada, asju juurde lisada, vot sellepärast.“ „Miks sa arvad, et ma täpselt samasugune ei ole?“, küsis Mart. „Sa ei paista selline, loomulikutl täpselt ma öelda ei oska, kuid ma loodan?“, ütles Katja natukene isegi ähvardaval moel. „Loomulikult ei ole ma selline, meil on siis isegi oma väike saladus nüüd.
Samal ajal oli korstnajalga jõudnud Rutt. Kõhn naine, glamuurne võiks öelda ja üpriski noor, sellise edu jaoks. „Tervist, sina peaksid olema siis Mart, õpilane, Anne õpilane nagu ma aru saan.“ „Oi, näed sa oled tutvunud ka meie ettekandja Katjaga“ „Head hommikut sullegi Rutt!“, ütles Katja üleolevalt. Rutt ütles ka, et Mart, kui sa siin lõpetanud oled, siis tule palun minu kabinetti. See on see väike majake kohe üle hoovi. Ära kiirusta, me ei ole siiski veel üle pooleteise tunni avatud. Nii ta läkski, läbi köögi, nõudepesu ruumi, karjudes üle terve köögi ainult:“Kui asjalood ei parane, lendate kõik siit.“

Jutt jätkub...

teisipäev, 2. september 2008

Hei Hopsti:)

Suvest on märkamatult saanud sügis. Kooliaeg on jälle käes. Lilled ei õitse enam ning leHed Hakkavad peatselt langema. Kooli viHkavatel lastel on jäänud oodata veel vaid üHeksa kuud enne järgmist suve. Kuid kogu selle kurbuse sees on siiski võimalik märgata ka teatavaid ilusid ja võlusid mida paljud ei märka. Kõndides koolist koju paljud ei pane kindlasti täHelegi kui palju muutub leHtede värv puudel või Hiljem juba seda kui palju on puudelt leHti kadunud. Mida vanemaks me saame seda väHem Hakkame me ka rõõmu tundma esimeste kastanimunade või tammetõrude üle mis on ju tegelikult asjad mida on sügisel nii liHtne leida kui seda märgata. Soovides teile ikka ja korduvalt et Hoidke oma silmad laHti ning öeldes et maailm on täis võlusid kui neid ainult märgata osatakse.

pühapäev, 31. august 2008

Hallollusest ja hallist ollusest


Hallollus inimese päänupu sees on teatavasti see, mille kasutamine teda ülejäänudest maamunal ringi kakerdavatest kahe-, nelja-, kaheksa- ja sajajalgsetest eristab.

Mina ei räägi aju hallollusest, ma räägin ühiskondlikust hallollusest. Nendest, kes mõtlevad nagu kõik teised, kes oma hallollusega oma moodi mõelda ei julge ega oska. Seda nad kardavad ka väga, kui keegi teine omamoodi mõtleb või teeb.

Rootsis elab üks tore naine, Iraanis ja Prantsusmaal kasvanud kunstnik Mariane Satrapi, ta joonistab koomikseid ja on maha saanud mõnusa multifilmiga, mida ETV1 täna õhtul näitab - "Persepolis". Satrapi teab, kuidas samasuguse hallollusega inimesed end üleval peavad.

Satrapi sõnab:" ...vastandid ei ole “Ida ja Lääs” või “Põhi ja Lõuna” või “moslem ja kristlane”, vaid eksisteerib hoopis ülemaailmne vastasseis “lollid fanaatikud ja ülejäänud inimesed”. Fanaatikud, ükskõik, kas nad tulevad Iraanist, Eestist või Ameerikast, on täpselt ühesugused.

Meid, mittefanaatikuid on arvuliselt palju rohkem, aga me pole hullud nagu nemad ega lähe emotsioonide ajel välja karjuma, märatsema ja tapma, kui tekib mõni probleem."

Satrapi tsitaat on pärit viimasest Ekspressist. Sattusin veel lugema igasuguseid artikleid, toon ära vaid pealkirjad. Toomas Hendrik Ilves "Teisitimõtlemise aeg.", Martin Kala "Kanapimeduse come-back", ja veel ja veel ja veel.

Hakkasin mõtlema, mis võiks olla halli olluse vastandsõna.

Mis on halli vastand? Hall loomu poolest on musta ja valge segu. Must ja valge ongi üksteise vastandid. Edasi pole minna kuhugi. Või kui, siis sedapidi, et halluse vastand on värvilisus, aga "värviline ollus" ei kõla kuidagi.

Siis ta tuli - halli olluse vastand on hullollus. Mõnus, omapärane, mõõdetud, juhitav, sõbralik ja lõbus hullollus. Seda tuleks aretada kõikides, kes kasutavad oma hallollust. Sest mis mõtet siin maamunal ringi kakerdada ja juba niigi teiste poolt tallatud radu üle käia.

Parajal määral hullollust hallolluse sees lahendaks ka kõik globaalsed probleemid. Veidrikud ja kiiksuvennad saavad alati üksteisega hästi läbi. Mõelge kasvõi hullumaja anekdootide peale, kuidas hullud sääl omavahel kokku hoiavad.

Nii et olgem vaikselt ja väärikalt hullud.

on vaikne ja hull

(...)

Ja mida vanemaks,

seda hullumaks

läheb tah."

Paul-Eerik Rummo.

Sissekanne on pühendet kõikdele, kes tänasest taas koolimajades pinki nühivad. Sorry, sõbrad, aga enamasti on need majad ehitatud selleks, et hallollus hall ja liikumatu ja kergesti juhitav oleks.

Seega tuleb igaühel ise oma hullolluse eest hoolt kanda, teda kasta ja poputada.

Liiga hulluks ei maksa ka muidugi minna:)



reede, 29. august 2008

Naer - terviseks???

Eesti geniaalseimal luuletajal, Juhan Viidinigul, on luuletus pealkirjaga "Ha-ha-ha". Tsiteerin: "Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja, / oleneb muidugi kohast, igalpool küll ei saa. / Eila ma naisterahva põõsa alt leidsin (palja), / see nali ajas mind naerma, naersin: "Ha-ha-ha!""

Mina eile ühegi põõsa alt ühtegi paljast naisterahvast ei leidnud. Mõnda naisinimest nägin küll, aga nood polnud põõsa all ega paljad. Aga naerda sain ikka. Ja naersin "ha-ha-ha".

Jätan siinkohal ütlemata, mille üle ma eile naersin. Kes teada tahavad, neile võin salaja kõrva sosistada.
Öeldakse, et naer on terviseks. Samas küsitakse, mille üle sa naerad, kui midagi naermisväärset pole. Teised mõtlevad, et oled loll. Kindlam on ikka naerda siis, kui kõik teised. Siis oled tark.
Teised inimesed armastavad jällegi küsida: "Kust sa nalja saad, kui ise ei tee?" Ega ei saagi.

Mulle meeldivad väga inimesed, kelle jaoks pole miski nii püha, et selle üle naerda ei võiks. Sellised inimesed tajuvad mu meelest täiuslikult meie igapäevaelu vapustavat koomilisust. Aga neid on vähe. Mina selline ei ole. Kuid vahetevahel, mõnel surmtõsisel hetkel, ajab mõni pisiasi mind naeruväärselt naerma. Matustel juhtub sedasi vist kõigiga. Vaatad musta siidilehvi vanatädi peas või kellegi vanahärra musta-roosa triibulist lipsu ja miskipärast tikub hirmus naer peale, kui mõtled, kuis ta seda hommikul valis ning sättis. Vahetevahel juhtub ka nõnda, et meelde tuleb mõni vana nali, mis ainult sulle naljakana tundub. Ja pahvatad naerma kõige ebasobivamal hetkel.

Kui hahk hüüab "ha!", siis on see haha ha. Ja kui ta suvatseb hüüda "ha-ha-ha!", on tegemist haha ha-ha-ha-ga.

neljapäev, 28. august 2008

Hallo?

Kuhu olete kõik kadunud?

Ma näiteks olen olnud väga HÕIVATUD muude asjadega ega pole jõudnud meie imelisse blogi midagi kirjutada juba mõnda aega. Samas pole ka midagi HUVITAVAT juhtunud.

Loodan, et praegune nädal on ikak H-i nädal, sest pole saanud ühtegi e-kirja mõnelt vastutavalt isikult, kes peaks seisma HEA selle eest, et keegi meist ei unustaks blogida.

Hlugemiseni!

neljapäev, 21. august 2008

Golf

Golfi peetakse rikaste mänguks, aga see ei tähenda, et tavalised inimesed seda harrastada ei võiks. Pealegi võib see minu meelest isegi päris põnevaks osutuda.

Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul, mis on 25–30 hektari suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auku. Iga auk on tähistatud lipuga. Mängitakse spetsiaalsete keppidega. Mängu võidab see, kes kulutab palli ajamiseks läbi kõikide aukude kõige vähem lööke.

Golfi ajalugu ulatub väga kaugetesse aegadesse. Hollandis mängiti golfi juba aastast 1200. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse mitte auku.

Tänapäevane golf sai alguse Šotimaalt. Aastal 1457 keelas kuningas James II golfi mängimise, kuna selle harrastamisel kardeti noorsoo valmisolematust kaitseks sõjaolukorras. Kardeti, et golfi harrastamine ei võimalda harjutada vibulaskmist, mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum. Aastast 1502 golfi mängukeeld Šotimaal tühistati, sest Inglismaaga sõlmiti rahu ja kuningas James IV oli golfi suur austaja.

Baltikumi esimene täismõõtmeline golfiväljak asub Niitväljal. Nii et enne suve lõppu tasub veel seal ära käia.


kolmapäev, 20. august 2008






Graffiti




Olen alati nö uudishimu ja imetlusega vaadanud suurte linnade müüridel laiuvaid tohutuid pildi lahmakaid ning endal on peas mõlkunud küsimus et kuidas küll nad seda oskavad. Asi on lihtne iga inimene, kellele aerosooli pudelid kätte anda ei pruugi osata seda sorti kunsti ning iga kriipsujukuke või roppus mõne kivist korterelamu peal ei ole KUNST.Mida see graffiti endast küll kujutab, kohe saame seda teada.




Sõna graffiti [-i:ti] tuleb itaalia keelest (graffito, graffiato). Tegemist on võrdlemisi vana kunstisuunaga, kus tume värvikiht ja selle peale hele värvikiht risti-rästi seinale kantakse. Enne kui hele kiht päris kuivanud on kratsitakse välja muster nii, et tume kiht osaliselt jälle nähtavaks muutub.Tänapäeval kujutab graffiti endast täiesti uut kunsti liiki, pihustuskunstiliiki, mis on tekkinud USA`s.Selline kunstiliik jõudis ka tasapisi euroopasse. Graffitiga on seotud plaju erinevate tähendustega väljendeid. Graffitit on näha peaaegu igal pool. See paneb mõtlema miks see seal seinal on ja kes ta tegi sest,on ju selline teise inimese vara "rikkumine" ebaseaduslik. Graffiti on vanim element hip-hop kultuuris. See on pea 30 aastat vana. Asja mõte on jätta (ebasedauslikul moel) enda nimi või sõnum avalikku kohta kus kõik seda näha saaksid.
Minevik Erinevalt turntabilismist ja MCmisest on graffiti kunst ja ei pruugi olla alati seotud hip-hop kultuuriga. Sõna graffiti tähendab ise enesest seintele joonistatud sõnasi või joonistatud kujutisi. SÕna tuleneb kreeka sõnast "graphein" mis tähendab kitjutamist. Graffiti juured ulatuvad kiviaja koopamaalideni. Kuid see graffiti millest meie räägime sai alguse 60ndatel New Yorgis aliasega "julio 204" hakkas enda Tagi kirjutama igale poole New Yorgis. Mõne aja pärast hakkas sama tegema Kreekast pärit nooruk kes elas Manhattanis aliasega "Taki183". Ta tegeles ka New Yorgi metroo illustreerimisega. Juba see mida Julio 204 ja Taki183 tegid New Yorgis sai mõne poolt nime "New York Style". Kui 1971. aastal New York Times intervjueeris Taki183 ning teine seletas lahti selle fenomeni hakasid tuhended uued tegijad vallutama New Yorki. Ning siis sündiski tegelik New York graffiti. Metrood olid graffitite tegemiseks parimad kohad sest nii nägid seda paljud inimesed üle terve linna kuid sobisid ka igasugused seinad ja ehitised. tagid olid tavaliselt kas lihtsalt nimed või paar sõna. Teostades enda kunsti rikkusid graffiti tegijad seadust. Linna võimud kasutasid igat võimalikku vahendit nende peatamiseks. Kulutati miljoneid dollareid et puhastada kõik metroo vagunid graffititest kuni lõpetati neile kirjutamine kuna kõik vaev läheks kõigest paari päevaga hukka. Graffiti seostati hip-hopiga kuna väga paljud selle kunsti harrastajad harrastasid ka MCmist ja turntabilismi. Näiteks DJ Kool Herc oli ennem DJks saamist kah graffiti kirjutaja.
Olevik Nagu kõik tööd, keraamikast panga röövini areneb ka graffiti ning on arenenud välja uusi stiile ja tehnikaid. Kuid lähiaastatel on graffiti jäänud suhteliselt muutumatuks. Nüüs on graffiti levinud üle kogu maailma. Ka internet on aidanud kunstnikel levitada oma tööd üle kogu maailma. ja need on: (inglise keeles)



























esmaspäev, 18. august 2008

... ... Fritüür

“Tervist!”, lausus pikk ja sihvakas blond härra, vaadates otsa kokatädile, kes oli juba halli peaga ja kortsus näoga. “Ma tulin siia praktikandiks.”, lausus härra. Õigemini oli ta siiski veel poisike, ta kandis halli ülikonda ja erksinist lipsu. Vanust oli tal umbes 19, heal juhul 21. “Oi kena, sind ma olengi siis siin kakskümmend seitse minutit oodanud, sa täna jumalat poiss, et juhataja jäi liiklusummikusse!”, seletas kokatädi vihaselt. “Minu nimi on Anne.”, seletas ta edasi, “See on minu köök ja sina järgid siin minu reegleid!” “Kas on selge?”, päris Anne. “Jah loomulikult, teie köök, teie öelda, mida ma teen ja kuidas ma teen, ma tulin siia lõpuks ju harjutama.”, ütles poiss. “Sa ära tee nii tarka nägu pähe, me veel vaatame, kes päeva lõpuks targa näo suudab teha.” “Minu nimi on Mart”, ütles poiss kõva häälega, et tädi natukenegi maha rahustada ja teemat kõrvale viia.
“Või nii, sina oledki siis see uus poiss meil köögis.”, ütles noor neiu, pikkade pruunide juuste ja roheliste silmadega. “Mina olen Katja, ma olen siin ettekandja.”
Mart tutvustas ennast ja Katja kutsus ta korstnajalga. Mart läkski Katja järel. Korstnajalg oli koht, kus kogu personal suitsetamas käis. “Suitsu teed?” küsis Katja. “Ikka teen, kuidas siis muidu, kunagi nooruses sai alustatud ja siiamaani pole lahti saanud.”, ütles Mart.
Noored tegidki ühed suitsud ja said lähemalt tuttavateks. Nii, kui Mart sai oma suitsu ära kustutatud, sadas korstnajalga Anne. “Kaua te võite siin niimoodi istuda, kas te ära ei tüdine, tähendab mind ei huvita teie arvamus!”, karjus ta, nii, et Mart oleks võinud kihla vedada, et restorani ise oli ka seda kuulda. “Asi on selles, et Rutt on majas, ta just sõitis oma autoga hoovi, kiiresti nüüd!” “Mart sina mine auto juurde, tee ennast tuttavaks.” Nii, kui Anne oli öelnud, et Rutt on majas, hakkas köögis paanikaosakond, nõudepesija hakkas nagu hullumeelne jooksma, Anne ise jooksis ka kuhugi ära. Terve personal hakkas siblima ja sahmerdama. Ainult Katja istus rahulikult tooli peal ja süütas järgmise suitsu.

Jutt jätkub…