Hallollus inimese päänupu sees on teatavasti see, mille kasutamine teda ülejäänudest maamunal ringi kakerdavatest kahe-, nelja-, kaheksa- ja sajajalgsetest eristab.
Mina ei räägi aju hallollusest, ma räägin ühiskondlikust hallollusest. Nendest, kes mõtlevad nagu kõik teised, kes oma hallollusega oma moodi mõelda ei julge ega oska. Seda nad kardavad ka väga, kui keegi teine omamoodi mõtleb või teeb.
Rootsis elab üks tore naine, Iraanis ja Prantsusmaal kasvanud kunstnik Mariane Satrapi, ta joonistab koomikseid ja on maha saanud mõnusa multifilmiga, mida ETV1 täna õhtul näitab - "Persepolis". Satrapi teab, kuidas samasuguse hallollusega inimesed end üleval peavad.
Satrapi sõnab:" ...vastandid ei ole “Ida ja Lääs” või “Põhi ja Lõuna” või “moslem ja kristlane”, vaid eksisteerib hoopis ülemaailmne vastasseis “lollid fanaatikud ja ülejäänud inimesed”. Fanaatikud, ükskõik, kas nad tulevad Iraanist, Eestist või Ameerikast, on täpselt ühesugused.
Meid, mittefanaatikuid on arvuliselt palju rohkem, aga me pole hullud nagu nemad ega lähe emotsioonide ajel välja karjuma, märatsema ja tapma, kui tekib mõni probleem."
Satrapi tsitaat on pärit viimasest Ekspressist. Sattusin veel lugema igasuguseid artikleid, toon ära vaid pealkirjad. Toomas Hendrik Ilves "Teisitimõtlemise aeg.", Martin Kala "Kanapimeduse come-back", ja veel ja veel ja veel.
Hakkasin mõtlema, mis võiks olla halli olluse vastandsõna.
Mis on halli vastand? Hall loomu poolest on musta ja valge segu. Must ja valge ongi üksteise vastandid. Edasi pole minna kuhugi. Või kui, siis sedapidi, et halluse vastand on värvilisus, aga "värviline ollus" ei kõla kuidagi.
Siis ta tuli - halli olluse vastand on hullollus. Mõnus, omapärane, mõõdetud, juhitav, sõbralik ja lõbus hullollus. Seda tuleks aretada kõikides, kes kasutavad oma hallollust. Sest mis mõtet siin maamunal ringi kakerdada ja juba niigi teiste poolt tallatud radu üle käia.
Parajal määral hullollust hallolluse sees lahendaks ka kõik globaalsed probleemid. Veidrikud ja kiiksuvennad saavad alati üksteisega hästi läbi. Mõelge kasvõi hullumaja anekdootide peale, kuidas hullud sääl omavahel kokku hoiavad.
Nii et olgem vaikselt ja väärikalt hullud.
on vaikne ja hull
(...)
Ja mida vanemaks,
seda hullumaks
läheb tah."
Paul-Eerik Rummo.
Sissekanne on pühendet kõikdele, kes tänasest taas koolimajades pinki nühivad. Sorry, sõbrad, aga enamasti on need majad ehitatud selleks, et hallollus hall ja liikumatu ja kergesti juhitav oleks.
Seega tuleb igaühel ise oma hullolluse eest hoolt kanda, teda kasta ja poputada.
Liiga hulluks ei maksa ka muidugi minna:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar