Muumia sõitis Pääsküla rongis

Elukesest enesest pärinev näide, kuidas ÕHUleht omale kaanelugusid ja nende pealkirju saaks.

Kõik algaks madalast välistemperatuurist miinus 10 kraadi ja noorukist, oletame, et ta nimi on Jaagup, kel pole mütsi.

Poiss koos õega asutab end kodunt väljuma, rongi peale. Vanaema on mures, et lapselaps külmetab kõrvad pea küljest ära, võtab veel viimasel hetkel enne väljumist lapselapselt mõõdulindiga mõõtu ja vannutab teda, et too teataks, mis värvi mütsi ta kanda tahaks.

Lapselaps tormab korraks veel vetsu, samal ajal areneb tema isa ja tema õe vahel dialoog.

Isa: Tuleb võtta sidet ja ümber pea mässida.
Õde: (ajab silmad rõõmsalt suureks) Aga kas meil on sidet?
Isa: Ee.. vist eips.
Õde: Aga meil on mitu rulli vetsupaberit.
Isa: Just. Mitu rulli vestupaberit ümber pea mässida ja küll ta soe on. Ainuke asi, sa pead ta käsikaudu jaama talutama.
Õde: Saame hakkama.
Isa: Teine asi veel. Õhtuleht kirjutab sellest loo: Pääsküla rongis sõitis muumia.
Õde: Täpsustagem, järgmisel päeval kirjutab Õhtuleht loo, Muumia Pääsküla rongis ostuts UFOks.
Ja järgmisel päeval: UFO Pääsküla rongis oli poiss, kelle pea ümber oli mähitud vetsupaber.
Ja siis saab veel mitu kuud kirjutada: Vetsupaberi Jaagup läks kooli, Vetsupaberi Jaagupil läheb koolis hästi/halvasti, Vetsupaberi Jaagupi uus pruut ei salga oma suhet...

(Naeravad)

Tuleb Jaagup: (pilklikult) Ha ha ha.