Ettepanek Mõttetöökoja sisustuse asjus

Meie, Maria Pia ja minu omavahelistest vestlemistest see ettepanek sündis. Ja Priidu käest sai nõu küsitud, kas ta oleks nõus sedasi sisustama, nagu me Piaga ja Mariaga mõtlesime. Priit andis oma dobro ja ütles broo (Priit ei ütle tegelt iialgi broo ega anna mingeid dobrosid, aga saate aru küll, mida ma öelda tahan), nii et rääkigem siis asjast.

Kuidas see mõte liikuma lükkus. On üks bloog, nimeks mil za/um vene keeli, For the Mind inglise keeli, ma jälgin seda, seal ka on terve grupp inimesi asja taga.
No vähe head tüübid kirjutavad seal, väga kaalukad tegijad eesti kultuuris, väga värskelt ja vabalt ja rõõmsalt kirjutavad.
A eks igaüks vaadaku ja veendugu ise:

http://za-um.blogspot.com/

Ja nad tegid seal mingi aastat kaks või üks tagasi nisukest asja, et intervjueerisid üksteist. Küsisid igasugu asju, mis neile endile ja võimalikule lugejaile huvitavad võiksid tunduda.

Mõtlesin, et võiks ju me ka. Pidasin Piaga ja Mariaga nõu, mõlemad kohe kinnitasid, et nemad tahaks hirmsasti teada, mis tunne see on, kui keegi sind intervjueerib, küsisin Priidult, Priit andis... ah jaa, seda kõike ma juba...

Vaat selline ettepanek.
Esimene faas oleks, et kõik ütlevad kommentaariumis põhimõtteliselt kas "tänan ei, ma ei tantsi" või "jah".

Siis vaataks edasi, kes kellega ja mismoodi ja... Lepiks kokku midagi, või ei lepiks... tõmbaks loosi, või mitte...

Teeme nii, et nädal aega on aega mõelda, eks ole?
Siis vaatame edasi.
Üks samm korraga, peaasi, et suund õige, peaasi, et üksinda ei pea hulkuma.