Mul ei olnud erilist vaimustust seda näitust külastada ja ma isiklikult arvan, et ega selle olemasolu ühiskonnale eriti vajalik ka ei ole. Võib-olla on hariv tutvuda kõigi erinevate kunstiliikidega ja nüüd, kus ka sedasorti näitus on üle vaadatud, aitab sellest elu lõpuni.
Peab tunnistama, et mõni teos ka üllatas mind positiivselt. Ma veendusin veelkord, et vähemalt mõned kunstnikud on väga loovad. Näiteks Jaan Vulla maal „Jaani kiriku kukk“ tekitas mulle küsimuse, kuidas küll sellise (ülihea) idee peale tullakse. Lembit Sarapuu maali „Ja liha vedeleb maas“ pealkiri on juba geniaalne. Sellest tööst õhkus lisaks veel eelajaloolisust (ma arvan, et see ei tulenenud ainult dinosaurusest).
Ühe pildi pealt leidsin ma nooremapoolse Arnold Rüütli koos Anne Veskiga, nimelt Valeri Vinogradovi teoselt „Erootika või pornograafia?“. Mõte jäi veidi segaseks, aga võib-olla on sellest aru saamiseks vajalik Nõukogude Eestis elamise kogemus.
Skulptuuridest jäi silma margus Kadastiku „Sünnitusvalud“, mis meenutas natuke antiikaja käteta naisekujusid ja oli valgustatud punase valgusega, mis mõjus verena. Kõige rohkem meeldis mulle aga Simson von Seakyli „Exegi monumentum. Tädi Maali mälestused“ . Sealt ei puudunud koomika ning kujudes oli jäädvustatud Eesti lähiajalugu (tädi Maali elukäik). Samuti oli meeldejääv sama kunstniku „Monument“, mis mulle meenutas varsti valmivat vabadussammast.
Lõpuks ma ikkagi ei kahetse, et võtsin ette käigu muuseumisse ja selle näituse ka ise üle kaesin.
6 kommentaari:
Mulle meeldis väga Jaan Toomiku video kõige parempoolsemas saalis.
Rutiinne tegevus, eks ole, kuid selle tagant avaneb sähvav-pimestav valgus: kosmiline, pimestav, isegi surmav.
Aga ma tõeliselt loodan, et "nüüd, kus ka sedasorti näitus üle vaadatud", sellest Su elu lõpuni siiski ei aita.
Asi pole teemas. Asi on kasvamises.
Seks võib olla (mu meelest) põhjatu tume kuristik (markii de Sade) ja lõputu helendav taevas. (ei oskagi praegu näiteid tuua ja isiklikuks ka ei tahaks minna)
Ja kes tahab taevasse jõuda, peab uurima, kuidas ja kas redelipulgad kannavad.
Kus sa Rüütlit Anne Veskiga nägid?
Ma suutsin vaid Mart Laari märgata. :(
Täitsa tore näitus, kuigi aru ma ei saanud, miks neil maalidel nii silmnähtavalt naissugupoolt eelistatud oli. See jäi kriipima.
Pealkirjadest oli "Sitsiv peenis" ka täitsa vahva. Muidu meeldisid kõiksugused skulptuurid just. Monument, tort+peegel, sünnitaja, tädi Maali elukäik.
Ja see isa, kes oma kolm umbes kümne aastast poega kaasa oli võtnud.
njah, kuidagi ebamugav on sellisel näitusel liikuda.
aga sedamoodi näitus on üleval praegu Art Cafes.
. .
"
--Cheers--
@
Aitäh , et taas blogi elustad,
annad oma panuse, --keep posting--
To Peeter
Miks ebamugav on?
Jääd liiga sügavalt mõttesse?
Ja intellektuaalsete mõtiskluste käigus unub kõik muu?
Aga Kärdi komm mulle meeldis. Nii armas, nagu tüüpiline naiste klatš:
Kuskohas Sa Aroldit Annega nägid? Issakene, ja mina ei aimand ka mitte, et neil mingi liin on...;)
Kärt, ma ei naera Sinu üle eks, ma naeran situatsiooni, mis te Laglega kahe peale tekitasite, ausalt armas ja nutikas seis, nagu te ise ka mõlemad olete
Postita kommentaar