Kuvatud on postitused sildiga aids. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga aids. Kuva kõik postitused

pühapäev, 21. november 2010

Millega mõõta progressi ja protsessi


Märkasin lehes pisikest uudist.

See tõi mulle meelde ühe teise leheloo.
(Milles pole küll loo peategelast antud teemal otseselt tsiteeritud, kuid samasuunaliste mõtteavaldustega too tegelane umbes sel ajal esines.

Tähelepanelik lugeja märkas, et esimeses ja teises loos valitsevatel hoiakutel on oluline vahe.

Kui nüüd keegi suudaks välja mõelda mõõtühiku, millega seda erinevust mõõta, saaksime mõõdupuu, millega mõõta progressi ja protsessi.


kolmapäev, 31. märts 2010

emme, kust tulevad kultuuriajakirjanikud?

Sõidan tolle hetkeni ainult nime poolest tuttava Liisiga bussis Näpile, et Birgitile külla minna.
Liis: "Mis koolis sa käid?"
Ma: "Tartu ülikoolis."
Liis: "Kas sul on siis paus praegu?"
vastan "Jah. Olen akadeemilisel puhkusel."
Liis: "Ah-ah."

mul on piinlik. olen Universitas Tartuensise tudeng, aga ei õpi ju praegu seal. tahaks pika loo rääkida sellest, kuidas vähehaaval aina enam ja enam pettusin oma õppejõududes (mõne erandiga) ja akadeemilisuse taotluses kõigi poolt (mõne erandiga) ning sellest, kuidas mul raha otsa sai ja mida arvan teaduslikkuse ülistamisest...
aga ei tee seda. lähen lihtsalt teise kohta õppima.

ja tunnen natuke kaasa neile kultuurihuviga noortele ajakirjanikele, kes kuulevad Pulleritsu käest, et kultuuriinimestega on mõttetu jännata, ja "ärge te jumala pärast kultuuriajakirjanikeks hakake!"

tartu ülikoolis tundsin end nagu sulanud šokolaadipiisk vees - mitte ei saanud nende hulka seguneda. vahest leian Tallinnas rohkem šoksi?

reede, 22. jaanuar 2010

Positiivsed inimesed

Sellel tüdrukul pildi peal on HIV, ta on 13-aastane.

"Lihtsad jutud positiivsete inimeste elust"

Enda lugusid räägivad inimesed, kes on saanud HIV-positiivse diagnoosi. Nende seas on nii narkomaane, geisid, vange.. Aga ka esimene mees Eestis, kes diagnoosi sai.

Kui terviseministeerium esimesest nakatunust meediat teavitas, siis nad pidid probleemide vältimiseks valetama nakatunule võõra ameti ja elukoha. (Ja HIV-nakkus isegi oli pärit kaugelt maalt, kust meremees ta siis peale korjas.)

Tsitaat:

Inimesed, mu kallid inimesed, ma olen samasugune nagu teie. Ma olen inimene! Ma tahan elada! Armastada! Saada terveid lapsi! Ma ei ole metsloom, ma ei ole värdjas. Ma olen teie poeg või tütar, õde, sõbratar, klassiõde, kursuseõde, ema või isa, mees või naine. Te ei anna mulle võimalust ennast avada ja rahus elada, ilma metsiku hirmuta olla avameelne. Ma ei taha elada nagu tagaaetud metsloom. Te kardate mind, ei salli mind, te pöördute minust ära, aga mille pärast? See ei ole juba ainult minu häda, see on kogu inimkonna häda, aga mina juba olen oma diagnoos, kuid kas teie ka seda teate?

Inimesed, mul on ilma teieta halb, ma kannatan väga teie mõistmatuse pärast, ilma teie kaastunde ja abita. Ma olen üksindusest ja ärapöördumistest nii väsinud. Kuid ma tahan elada koos teiega, ärge tõugake mind ära, ärge tõmmake mulle risti peale ja ärge matke mind elavalt. Ma olen samasugune osa maailmast, nagu teiegi.
(Kristel, 22)


Muidugi on ülioluline ka see:

Ükski inimene ei ole Saar,
täiesti omaette: iga inimene
on tükk Mandrist,
osa Maismaast; kui Meri Mul-
lakamaka minema uhub,
jääb Euroopa väiksemaks,
samuti ka siis, kui ta Maanina
uputab või sinu sõprade või
sinu enda Lossi
purustab; iga inimese surm
kahandab mind, sest mina
kuulun Inimkonda; ja
sellepärast ära iialgi päri, kel-
lele lüüakse hingekella: seda
lüüakse
sinule.

(John Donne)


Ja see:
Но у тебя СПИД, и значит мы умрем.
(Zemfira)