Gloobus

Üks iidne küsimus on painanud inimesi paljudel-paljudel sajanditel ja ega keegi sellele probleemile õiget lahendust leidnud pole. Nimelt, kas lõunapoolkera inimesed liiguvad pidevalt pea alaspidi ja kuidas nad sedasi Maa pealt maha ei kuku? Loomulikult on olemas Maa külgetõmbejõud, olgu peale, aga eluaeg pea alaspidi olles vajub ju veri juba lapsena pähe. Mis siis saab? Peavad nad siis põhjapoolkerale tulema, et oma vereringet korralikuna taastada?

Vaatasin nädal tagasi ETVst olümpiamängude avatseremooniat. Esiteks selleks, et kuulda, kui palju kommentaatorite gäng Tiibetis toimuvast inimõiguste rikkumisest kõneleb (ei kõnelenud üldse), teiseks selleks, et näha uhket show'd. On ju selline üritus, mida näidatakse kõigi mandrite ja mannergute inimestele, väga uhke võimalus teha midagi seniolematut ja -nägematut. Seda tehtigi. Olümpiastaadionist tõusis hiigelgloobus (või minimaakera, kuidas kellelegi, mulle meeldib hiigelgloobus igatahes rohkem), mida mööda jooksid, kargasid kukerpallitasid, hundiratastasid kümned akrobaadid. Ja nemadki ei kukkunud selle gloobuse küljest alla. Kas tõmbas see klaasist ja metallist kuul neid tõepoolest ligi? Või oli asi meeletus, meeletus tahtejõus? Mis hoidis akrobaate kera küljes ja lasi neil pea alaspidi olles veel hundirattaid visata?

Vaatepilt oli niivõrd imeline, et seda nähes unusid isegi Tiibeti probleemid ära...

Hiinlased on ikka kavalad. Mõtlesid välja paberi ja kompassi ja veel hulga häid asju ja hiigelgloobuse takkaotsa. Ja narritavad kogu ülejäänud maakera juba pikka aega Made in China toodetega.

Ilfi ja Petrovi pikeevestid raamatust "Kuldvasikas" ning meie suur juht Andry ütleksid siinkohal: "On need hiinlased, mis nad on, aga mina neile igatahes näppu suhu ei pistaks." Mina samuti mitte.