Mäletate stseeni !Viimasest reliikiviast", kus Eve Kivi mängitud nunn tunnistab Siimule kloostri tagaukse juures, et kardab pattu teha.
"Mis asi see patt on?" imestab Siim siiralt.
"No kallista mind natuke, siis näed," vastab nunnake.
Siim kallistabki teda. Ja möirgab sinna otsa naerda, nii et kloostri seinad kahvatuvad, et see ka mõni patt.
Olen pidanun ennastki mingitel aegadel väga-väga patuseks, väga-väga, aga tuleb vist välja, et asjatult:)
Sest lugesin Veiko Märka intervjuud Jaan Toomingaga, osundan siinkohal:
Veiko Märka küsib: "Uku Masing on teile ilmselt väga tähtis isik. Teie novellis “Taevatee”, mis ilmus septembrikuu Loomingus, on Masingu moto. Olete ka öelnud, et Masing oli eesti rahva vägevaim vaim."
Jaan Tooming vastab: Jah. Kindlasti on ta võimsam kirjanik kui Shakespeare. Aga meie ei oska tema omapära hinnata. See on maailma teoloogia 20. sajandi tipp – koos Saksa teoloogi Rudolf Bultmanniga.
Masingu haare on suurem kui Bultmannil, sest viimane tegeles ainult läänekristlusega, Masing aga ka taosimi ja budismiga. Ja see keelteoskus! Ta ei teadnud ise, mitut keelt oskab – räägitakse kuuekümnest –, aga väitis, et õpib uue keele selgeks kolme kuuga. Ükskõik, mida ma küsida võisin, tema oskas alati vastata. Ta küsis veel nii: kas te tahate, et ma vastan teile nii nagu teised või nii nagu mina? Loomulikult valisin teise variandi.
Kas teil mõni näide on meeles?
Tahtsin teada, mis on patt. Arvatakse ju, et patt on seksuaalsusega seotud, seks on patt, aga mina olin nooruses väga seksilembeline. Võtsin julguse kokku ja küsisin Masingult. Tema vastas: patt on see, kui sa täna targem ei ole kui eile. See lahendas kõik.
Mitte et ma öelduga sada prossa nõus oleks. Juba see paneb õlgu kehitama, kui keegi kedagi keleestki suuremaks peab.
Aga samas, milline kergendus, ja samas, tõeprotsent tundub vastuses ikkagi meeletult suur.
Ja see lahendab ka minu jaoks (peaaegu) kõik.
Hei hoo ja hullu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar