Diivasse armuda

Baltoscandal algas lummavalt ja maagiliselt. Rootsi lauljanna/näitlejanna/tantsijanna/mis iganes Charlotte Engelkes.

Tulin pärast etendust koju. Mu armas naine, ta seisis köögis.
Mina: Armas naine. Ma olen armunud.
Tema: Mhm? Kellesse?
Mina: Mina ka ei tea, kes ta nisuke on. Umbes nagu tsirkuse kunstratsutajanna.
Tema: Ja kas sa kavatsed selle kunstratsutajannaga nüüd laia maailma põgeneda?
Mina: Ole nüüd. See kestab veel pool tundi, siis läheb üle.

No poole tunniga ma ei pääsenud.
Ja siiani ei saa ma aru, mida C.E. endast kujutab.
Diiva?
Igatahes. Aga midagi veel.
Kirjutasin "Teatajasse" mingi lookesegi, aga tuli nii kehva, et ei hakka linkigi siia üles panema.
Armunud inimese lalin. Ähh, puhh ja ohh.

Aga vaadake/kuulake/imetlege ise.
Charlotte Engelkes

Homme, laupäeval, mängib Charlotte teist etendust nimega "Miss very Wagner"
Võite kolm korda arvata, kes vahib teda kusagilt kolmandast reast, innukalt nohisedes, silmad põlemas peas.