esmaspäev, 23. juuni 2008

Priit & CO.

Selles blogis ma tahaksin rääkida kõigepealt oma pealkirj teisest osast ehk lühendist co.(company). Ma tean et see pole eriti orginaalne mõte ja Priit on seda korduvalt meili teel teinud, aga ma võtan selle au enda peale ja räägin kõikide eest kes blogisse korrapäraselt kirjutavad. INIMESED kui teid nii võib kutsuda, te võtsite kooliaasta lõpus enda peale vastutuse ja lubasite kirjutada blogisse iga kahe nädala tagant. KAS TEIL ON VÄGA RASKE KORD KAHE NÄDALA TAGANT END ARVUTI TAHA VEDADA JA BLOGI KIRJUTADA??????? Ma arvan et tegelikult nagu väga ei ole ju? Nii või naa te käite rohkem kui kord kahe nädala jooksul arvutis. Ja kui see võtab sellise tüki küljest õigel päeval kirjutada siis saatke oma blogi sissekanne kellelegi ja ta postitab selle ise! Kas te ise ka saate aru et teie jaoks võib see olla lihtsalt ühekordne kirjutamata jätmine aga see näitab tegelikult ka teie töösse suhtumist. Kõigil on suured karjääri ootused ja lootused ning kõik kindlasti mõtelvad et ahh... see pole ju sama mis töö tööl hakkan ma ikka korralikult käima, aga arvestage seda et te harjutate ennast praegu juba sellega et te teete kõik siis kui tahate ja kuidas iganes tahate ja see ei tule teile kasuks tulevikus!!!!
Niiet järgmine kord kui te mõtlete jätta blogi kirjutamata sellepärast et ei viitsi või et aega ei ole siis mõelge teistele teistel on elus samapalju aega kui teil. Võtke järgmine kord vähem kohustusi ja täitke neid. Olen praegu egoist ja toon ennast näiteks. Ma olen täna tööl 24h järjest olen tööl ja näete ikka jõuan blogi kirjutada klientide kõrvalt ja see võtab mul aega alla 30 min. RAHVAS ÄRGE VIRISEGE NII PALJU!!
Või kui teil on vaja oma lubadust murda siis tea et sa ei ole ainuke kes seda teha tahab ja kui me kõik alt ära hüppaksime siis varsti oleks ainult Priit ilma kompaniita. Meenutan teile et enamus teist suvepeol ja inimeste puudumise tõttu pidime tühistama broneeringu. Ma ei tahaks solvata aga kasutades oma sarkasmi ma ütleks OLETE IKKA KÕIK VÄGA TUBLID JA KOHUSETUNDLIKUD KÜLL.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina usun ka otsekohesusse, hea et keegi lõpuks ütles välja selle, mida kõik teised olid kasvõi korraks piiramatus mälusopis mõlgutanud.
Et see nagu ei ole töö. Tegelt blogi kirjutamine on täiesti töö, missiis , et hetkel veel selle eest pappi ei saa. Sellega olen vägevalt nõus. Ja veel rohkem meeldib mulle su järgmine lause: et mitte ÕIGEKS TÄHTAJAKS tegemine võib muutuda harjumuseks, rutiiniks( kusjuures minuga nii juhtus, (elav näide).
Aga nüüd üritan ma midagigi oma tähtaja päeval kirjutada, et ennast kuidagi välja siputada sõnade vaevusest , mis mind oma blogi sissekannetes aina vaevab. Aga oma suhtumises olen ikka kindel: kui ma hakkama ei saa, küsin abi, või nõu. Kui ma ise arvuti juures ei ole saadan artikli kellelegi teisele, ja lepin kokku , et ta postitaks.
Kokkuvõtes superlahe! :)
Okei , nüüd vanaema sünnipäevale ja maasikatorti pugima.

andry ütles ...

ma olen annikale väga tänulik, et ta sellele teemale tähelepanu juhtis.

Respekt