... ... Fritüür

“Tervist!”, lausus pikk ja sihvakas blond härra, vaadates otsa kokatädile, kes oli juba halli peaga ja kortsus näoga. “Ma tulin siia praktikandiks.”, lausus härra. Õigemini oli ta siiski veel poisike, ta kandis halli ülikonda ja erksinist lipsu. Vanust oli tal umbes 19, heal juhul 21. “Oi kena, sind ma olengi siis siin kakskümmend seitse minutit oodanud, sa täna jumalat poiss, et juhataja jäi liiklusummikusse!”, seletas kokatädi vihaselt. “Minu nimi on Anne.”, seletas ta edasi, “See on minu köök ja sina järgid siin minu reegleid!” “Kas on selge?”, päris Anne. “Jah loomulikult, teie köök, teie öelda, mida ma teen ja kuidas ma teen, ma tulin siia lõpuks ju harjutama.”, ütles poiss. “Sa ära tee nii tarka nägu pähe, me veel vaatame, kes päeva lõpuks targa näo suudab teha.” “Minu nimi on Mart”, ütles poiss kõva häälega, et tädi natukenegi maha rahustada ja teemat kõrvale viia.
“Või nii, sina oledki siis see uus poiss meil köögis.”, ütles noor neiu, pikkade pruunide juuste ja roheliste silmadega. “Mina olen Katja, ma olen siin ettekandja.”
Mart tutvustas ennast ja Katja kutsus ta korstnajalga. Mart läkski Katja järel. Korstnajalg oli koht, kus kogu personal suitsetamas käis. “Suitsu teed?” küsis Katja. “Ikka teen, kuidas siis muidu, kunagi nooruses sai alustatud ja siiamaani pole lahti saanud.”, ütles Mart.
Noored tegidki ühed suitsud ja said lähemalt tuttavateks. Nii, kui Mart sai oma suitsu ära kustutatud, sadas korstnajalga Anne. “Kaua te võite siin niimoodi istuda, kas te ära ei tüdine, tähendab mind ei huvita teie arvamus!”, karjus ta, nii, et Mart oleks võinud kihla vedada, et restorani ise oli ka seda kuulda. “Asi on selles, et Rutt on majas, ta just sõitis oma autoga hoovi, kiiresti nüüd!” “Mart sina mine auto juurde, tee ennast tuttavaks.” Nii, kui Anne oli öelnud, et Rutt on majas, hakkas köögis paanikaosakond, nõudepesija hakkas nagu hullumeelne jooksma, Anne ise jooksis ka kuhugi ära. Terve personal hakkas siblima ja sahmerdama. Ainult Katja istus rahulikult tooli peal ja süütas järgmise suitsu.

Jutt jätkub…