Ekstra külm neitsiõli ...

... tõlgiti ühes pisikeses toidupoes "Extra cold virgin oil".
Sellega seoses, aitan kirjutada Virumaa Teatajale suvist intervjuudesarja teemal, kuivõrd inimesed va masurutise (masuaegne surutis) all ägavad ja kas nad näiteks puhata üldse julgevad või veeretavad muudkui musti masumõtteid peas.


Toredad ja elusad vestlused on olnud. Oleme alati naerda saanud, ja avastanud uusi asju ja. Aga siis, kui diktofon või arvuti kinni lähevad, siis hakkab jutt puhuma uue nurga alt. Mainitakse potentsiaalseid kohtuasju ja tulevasi palgakärpimisi ja tüdimust selle üle, et peab suvel tööd tegema ja.

Ise ka ei räägiks pooli asju avalikkusele, ikka pööraks selle päikselisema poole ette.
Või mitte?
Tuleb meelde, kuidas üks tark naine mulle ütles, et inimese teevad terveks armastus ja tõde koos. Nii ma siis põen oma poolikut ja kasutut tööd.

Linke lugude juurde ma siia üles panna ei saa, kuna neid lugusid netiversioonis ei avaldata. Tänapäeval on see sama tobe kui väikese poisi käratsemine ja jonnimine, kes tahab sedasama jäätist, mille ema juba ära sõi.
Päevalehed on välja suremas, ja pole sest miskit, peaasi, et ajakirjandus jääb.