Härra A ja härra P peavad dialoogi

Kuna härra AE ja härra PP on vähemal ja suuremal määral teatrisõbrad (härra AE vähemal ja härra PP suuremal), siis on nende vestlus edastatud vastavalt draamakunsti kaunitele ent rangetele nõudmistele.

Tegelased
Härra AE vanus 50, täissõõnud valgenahaline mees.
Härra PP, vanus 14, näljane valgenahaline noormees
Härra PPE, vanus 13 x 6, valgenahaline, karvane, neljajalgne vanahärra, kellele meeldib, kui teda kõhtu sügatakse
Pliit, valge, neljajalgne, liikumatu, emailist, vanus 8

Tegevuskoht Härra A köök

Aeg: tänapäev, pärastlõuna.
Härra AE ja härra P istuvad köögis ja joovad teed. Härra A üritab samal ajal ka pliidi alla tuld tekitada, seda korduvalt, ent suhteliselt edutult.
Teises toas kargleb Pussycat Dolls, seda teleekraanil.
Aegajalt käib vestlejaid seiramas härra PPE, kes siiski dialoogi ei sekku. Kuid kuulab hoolega ning liputab tähtsamatel kohtadel rõhutatult saba.
Härra PP on lõpetanud tutvumise omavalmistatud adaptsiooniga William Shakespeare teosest "Omlet" ning rüüpab teed. Härra AE istub pliidi ees, üritab endiselt edutult tuld hakatada, siis suitsu teha.

AE: Oo. Ma polegi sulle näidanud. (Võtab praeahju ukse pealt tuhatoosi kõrvalt firma Paramount hülsimasina, mis sarnaneb paberlehtede klammerdajale, näeb aga tänu oma verisele värvile võrratult ohtlikum välja, näitab seda) Tead, mis see on?
PP: (kergitab kulme)
AE: (imiteerib hülsimasinaga säärdekargamist ning hammustamist. Härra P.P.E jälgib seda lõbustatult, kuid üleolevalt) Urr, auh auh. Urrr. Urrrr.
PP: (teeskleb hirmunut)
AE: Elegantne asjake, otse Pariisist.
PP: Mm?
AE: Ma arvan, Su vanaisa teaks kohe, misasi see on. Tudu muuseumis on nihuke igatahes olemas, ainult et vanaaegne. Nii. Jälgi mängu. (Võtab tubakakoti, puistab puru hülsimasinasse, pressib kokku, võtab tühja hülsi, paneb selle masina otsa, tõmbab sisse, teeb masina lahti, ulatab P-le, et too selle sealt välja võtaks. P kõhkleb.)
No mis on nüüd? Kätte võid ikka võtta. Ega sa põlema ei pea panema.
PP: (võtab pakutud sigareti ettevaatlikult näpu vahele nagu oleks see pisike mürkmadu.)
AE: Sa pole kunagi suitsu teinud?
PP: (vaikib)

Pinterlik paus

AE: Sa pole kunagi teinud suitsu vä? Mis mees sa siis oled? Mäh?
PP: (vaikib sigaretti hoides)
AE: (võtab ta käest sigareti, süütab selle, puhub suitsujoa pliidiuksest sisse, pliit hakkab köhima) Miks sa ei vasta?
PP: (teeseldes imestust) Kas see ei olnudki retooriline küsimus?
AE: (irvitades) Ei olnud. Oled mees või ei ole?
PP: (vaatab härra A-le imestunult otsa, üritab vingerdada) Ma mõtlesin, et see on retooriline küsimus.


Mikropaus.

PP: (vagalt) Vaata, sa oled meile meediaringis korduvalt õpetanud, et küsimine on väga tähtis. Vastamise kohta pole sa midagi öelnud.
AE: (muigab) Muide, ma just eile lugesin selle kohta, Garri Kasparovi raamatut, tead kes on Garri Kasparov, see male maailmameister ja poliitik, eks ole.
Seal ta tsiteerib, kui ma ei eksi Mihhail Tali (tegelikult Pablo Picassot), kes ütleb, et ärge tulge võrdlema inimese ja arvuti intellekti. Pole midagi võrrelda. "Arvuti oskab vaid vastuseid anda, aga küsimusi esitada mitte." Nii ta umbes ütles. Ehkki (härra A mõtleb korraks oma jaapani väimehe peale, kes tegeleb robootikaga ja konstrueerib intelligentseid tehisjäsemeid), tänapäeval oskavad arvutid juba vist ka küsimusi esitada.
PP: Minu arvuti oskab juba ammu küsida. Kogu aeg küsib, et kas sa oled kindel, et tahad lahkuda. Kuhu sa nüüd lähed? Meil alles hakkas lõbus.

Kõik naeravad, ka härra P.P.E., pliit hakkab tasapisi tõmbama.

Edasine vestlus laiemale avalikkusele huvi ei paku, kuna oli tavapäraselt vaimuvaene.

Ülemisel pildil härra A suitsetamist nautlemas, keskmisel pildil valmistab härra P oma väikeste valgete kätega elu esimest sigaretti, alumisel pildil on näha toas ringi tiirutanud mesivanti, kes vestlust hoolikalt pealt kuulas ja FBI jaoks salvestas.