Meie pere koosneb piimavasikatest. Joome Läti piima, põhimõtteliselt. Odavam, maitselt norm.
Läksin Säästukasse piima järele. Ladusin seljakoti täis, tulin poest välja. Hm. Poeskäimine teeb kõhu õõnsaks. Ennäe, Hesburger. "Üks suur ja soe juustu peekoni burks, olge nii lahke."
Kõndisin burksi haugates bussipeatusesse, buss kohe tuli, ronisin peale, seal seisis geoloog, suured kilekotid maas, sõitis taaraautomaadi poole.
Kuis ta terve tee mu burksi vaatas. Oh, kurat, mees ei saanud selt pilku ära ka siis, kui burksi juba nahka olin pistnud. Mis sest, et see mulle vahepeal kurku kinni kippus jääma.
Mis kuradi riigis me elame? Kes seda valitseb? Kuradima Kolm Paksu, nagu Juri Oleša lasteraamatus? Ise me need paksud oleme.
4 kommentaari:
Kui äraütlemata hea on kord päevas blogi piiluda ja kolm uut postitust leida.
+
Et meist kõigist saaks niisama viljakad blogeerijad nagu Andry.
Viljakad palgieerijad?
Noh aitäh, seda ma küll ei lootnud:)
Retsept: lihtsalt vaadake ringi, mis ümberringi juhtub.
Ja katsuge see lühikeste lausetega kirja panna.
Et iga mats matsu jagaks.
Aga aitäh, Kärdu.
Mu hapu tuju muutus värskeks:D
U meid mai dei
ei tea ikka. ma arvan et need taarasepad on ikkagi ise väga süüdi oma olekus. neid vaadates tulevad erinevad head m6tted mida mina sarnases olukorras teeksin. reaalselt katsetada muidugi ei tahaks.
vastu vaidlema ei hakka et nendega midagi paremini tuleks ette v6tta aga neile raha andmisest ei piisa sest teadagi mille vastu nad selle vahetavad.
armas eero
ei teadnudki, et nii parempoolne oled:)
Taaraseppadega on see häda, et
a) on inimesi, kes ei oska ega hakkagi oskama midagi õngega teha
Ja nad jäävadki abituteks ja mannetuteks, aga on ikkagi elu ära teeninud.
b) neid on vaja inimesteks tagasi koolitada jah, a seda ei oska jälle eesti riik.
Konkreetne vend oli väga usin olnud, kolm suurt kotti taarat kell 12 päeval on saavutus.
A nähtavasti oli ta hommikul tööle läinud tühja kõhuga
Ja ma oleks võind ikka pool burksi talle anda küll, a terve buss oleks meid imelikuks pidanud
Postita kommentaar