teisipäev, 3. veebruar 2009

Süüa, sittuda ja surra?


Ruthile.
Head teed.
Näeme jälle
.
Armastan Sind alati

Nii aastakest 20 tagasi nägin Kaubahalli kohvibaari leti ees meest ülemisel pildil. Kes mainis nii muuseas, et inimene tuleb siia ilma selleks, et "süüa, sittuda ja surra."


Hiljuti lugesin mehe päevikuid, kes on alumisel pildil. "Ega siia ilma pole sitale tuldud," kirjutab ta oma kahekümnendate eluaastate jooksul korduvalt. Ja teeb järelejäänud aja jooksul väga suuri tegusid, mille vilju oleme kõik nautinud ja naudime edaspidigi, veel ja veel ja veel... Seni, kuni
meile elukest antud on.


Aga sportlikuks minnes, kaks prillidega meest, kaks vastandlikku seisukohta, seis on viigiline -1:1.

Täna hommikul sain häält sõbralt (kelle pilti ma siia ei pane), kirja:
"Veetsin eelmise nädalalõpu kolm päeva seminaril ja kolme päeva kokkuvõtteks jõudis onu Indiast järeldusele, et inimene ei ole mitte see, mida ta sööb, vaid see mida ta välja ei situ.
Mulle tundus siin tõde peituvat ja nädalalõpp ei tundunudki raisku läinud olevat."

2:1


Vaatlused jätkuvad
.


P.S. Kui aus olla, siis oli mehel vasakul pildil suunurgas muie. Mida ma lihtsalt ei osanud toona märgata. Seis seega...



Kommentaare ei ole: