teisipäev, 8. detsember 2009

Millest räägivad jänesed kirikus


Aron Urbile

Mitugi inimeselooma, nende seas ka ajakirjanikud, on teada taht, mismoodi see näidend ja lavastus sündis.
Ma ei viitsi enam jahvatada, siit saab siis lugeda ja asja sisse pugeda.

Millest kõnelevad jänesed kirikus

Minimononäidend Rakvere teatri jõuluetenduse "Jäneste kirik" teemadel
TEGELANE: AE, üks kahest "Jäneste kiriku" autorist.
KOHT: New York, psühhoanalüütiku kabinet.
AEG: Parajasti praegu
Täpsustus: Et see lugu on sündinud Virumaa Toetaja (kõige õigem nimi) kultuuritoimetaja Inna Grünfeldti ettepanekust, et "Jäneste kirikust" võiks rääkida kuidagi vähe vallatumas vormis kui muidu, siis kujutatagu ette: tegemist on mitte intervjuuga vaid psühhoanalüütiku ja patsiendi vestlusega, psühhoanalüütik on tasemel, mitte sihuke, kes pihtimuse lõpus küsib: "Kuulge, kust te need kingad saite?" ning analüütik on vähe IG moodi. Sihuke mõistatuuslik, mõistev ja alailmata muigav.

No nii. Millest me täna vestleme?

Doktor, teate, mm... ma käisin pojaga metsas, looduse õpperajal...
(julgustavalt) See teeb head.
Jah, poiss oli nädal aega haige olnud, toas ja arvutis istunud. See oli õpperada, seal olid sildid...
(veidi kategooriliselt) Ehk räägime siiski te muredest?
Oeh. Olgu siis. Doktor, need karud ja jänesed, ja koer, oeh, oooh, see koer, nad ei jäta mind rahule. Nad tulid jälle mind kiusama.
See on ju nii vana lugu! Vahepeal jõudsite juba kõik unustada!
Jah-jah! Jaaaaaaah.
20 aastat tagasi hakkas see kõik peale. Kõigepealt tuli koer, eks ole. Te soovitasite lihtsalt mul oma nägemus kirja panna.
Sain mingiks ajaks rahu.
A siis tuli see karu, kes tahtis teada, misasi see inimeste maailm on? Ma panin selle loo ka kirja. A siis hakkasid karud ja koerad omavahel rääkima. Oeh. Oi-oi-oi. Ooooi.
(rahustavalt) Rääkige edasi.
Ja siis hakkas üks teine inimene, kelle nimi on Lennuk, ka kõiki neid tegelasi nägema, ta tiirutas mu ümber, tuli jutuga, et...
Inimene, kelle nimi on Lennuk? Kuulge, see kõlab...
... uhkelt? Ärevakstegevalt? Nagu kinnismõte? Just, täpselt. Aga on olemas selline inimene, ausõna.
Kummaline!
See pole midagi. Kui Lennuk hakkas koera ja karusid nägema, ja mu ümber tiirutama, ja aru ma ei saanud, on ta pommitaja või hävitaja või hoopis helikopter, no siis ta leidis, et jäneseid on kuidagi nagu solvatud, et neid nii vähe on kuulda ja näha.
Jänesefiilia?!
Ei, ei-ei. Ta kirjutas sellesse näidendisse natuke jäneseid juurde, umbes täpselt kolmkümmend kilo. Ja nüüd on nii, neid jäneseid ja karusid ja koera hakkavad teised inimesed ka nägema.
(Pominal, kahvatudes) Kollektiivne nägemus. Psühhoos?
Ei, see näidend lavastatakse ühes toredas teatris... Kes tahab, tuleb vaatama.
Ah soo!!! See on näidend!!! Ah nii! Mul lipsas see kõrvust mööda. (Naerab) Ja seal hakkavad etendused toimuma.
Just.
(Itsitab kõõksumiseni) Ma juba mõtlesin tablettide peale. Epideemilise hulluse vastu.
Näidendi kirjutamine on natuke nagu vastupidi ajakirjandus. Aga palju parem. Ajakirjanik läheb, nuhutab elu ja inimesi, kirjutab loo. See on alati vaesem ja lahjem kui elu ja need inimesed. Kui kirjutad näidendi ja see lavale pääseb, on see alati rikkam ja värvilisem, kui su visioonid.
Ja see on nii hea tunne! Näha neid olematuid tegelinskeid äkki kõva häälega rääkimas, ringi kargamas, mõõgaga vehkimas. Ei mäletagi, mil ma end nii terviklikuna tundnud olen.
Teater, see on tore.
Teater on nagu elu. Elu ei ole kunagi
puhas, veatu ja sirgjooneline. Teater ka mitte.
Kas see ei tekita teil pingeid, et...ee, Lennuk te näidendit natuke ümber on kirjutanud?
Absoluutselt vastupidi. Mõelge ise, keda on Urmas Lennuk dramatiseerinud? Hemingway, Leskov, Tammsaare jt surematud klassikud. (Irooniliselt) Ma tunnen end selles seltskonnas vägagi hästi.
Millest see tükk räägib?
See on muinasjutt, you know. Ja muinasjutt räägib ikka inimestest. See muinasjutt räägib sellest, et inimene peab oma sisemise hääle üles leidma, you know. Ja et väline hääl, mis kõikide kõrvu jõuab, ei pruugi õige olla. Ja veel sinna juurde Kõige Tähtsamast, you just name it...
Aga pealtnäha on see lihtsalt üks tore ja põnev lugu. Karust, kes läheb maailma ja jänestest, kes seal maailmas end äkki vabana tunnevad.
Sel juhul pole ju teil muret miskit?
Muret? Näitlejatel ikka natuke on, lavastajatel ka ja kunstnikel ja teistel, aga see on rõõmus mure.
Lennukil oli vahepeal suur mure. Tema soovis, et igal etendusel oleks 2 last, kes hakkaks mõtlema, misasi see ühiskond on. Sellega on hooletu, mul on meilboks väikeste inimeste kirju täis, kes kõik lubavad sel teemal mõtlema hakata.
Aga te ise?
Mul omal... Ma olin vist III või IV klassi poiss, igatahes nii suur, et ema lasi mu üksinda teatrisse. See oli näärietendus. Väikevend ja Karlsson. Pärast oli näärivana, igaüks sai kommipaki, mina ka.
Nii.
Mulle etendus eriti ei meeldinudki, sest raamat ise meeldis mulle nii väga: Ja aru ma ei saanud, kuidas üks täiskasvanud mees Väikevenda võib mängida. Aga näärivana oli tore, kommipakk oli mõnus, oli palju rahvast, lauldi ja naerdi, etenduse ajal ja pärast ka, ja kõigest sellest jäi mu sisse arusaam, et teater - see on mõnu.
Kui igal etendusel ühe väikese inimese sisse see arusaam jääb, ma olen siis jummalast õnnelik. Aga...
Aga...
Teate, doktor, kui ma pojaga metsas käisin, õpperajal, seal oli silt. Jäneste kohta. Ja seal oli kirjas: "Jänese elu peamine eesmärk on olla pisikiskjatele söögiks!"
(Muigab) Ei mingit identiteedikriisi.
Me lugesime seda lauset, mõtlesime, tõmbaks joone alla. Ma ei suutnud poega kiusamata jätta, küsisin, et mis sinu elu peamine eesmärk on. Poeg vastas tõredalt, et igatahes mitte söögiks olla. Vaat, kui suured inimesed selle peale mõtleks sekundiks, selle eesmärgi...
Siis mul poleks enam muret mingit.

Kui mitte...

(Ootusärevalt) No-o-h?

Ma olen ühe näidendi kirjutanud, nüüd see pääses lavale, sellega on oki-toki.
A ma olen elus ka ühe luuletuse kirjutanud, hirmsasti tahaks seda kellelegi ette lugeda.

(Kergenduses) Laske tulla. Lugege kohe kõva häälega.


Hääl
KEEGI MUL KOPUTAB SÜDAME PÄÄLE,
MÕTELDES KURJALE, MÕTELDES HÄÄLE!!!

MÕTELDES KURJALE, MÕTELDES HÄÄLE,
KEEGI MUL KOPUTAB SÜDAME PÄÄLE.

KESSE SÄÄL KOPUTAB SÜDAME PÄÄLE,
MÕTELDES KURJALE, MÕTELDES HÄÄLE???

MÕTELDES KURJALE, MÕTELDES HÄÄLE,

KESSE SÄÄL KOPUTAB SÜDAME PÄÄLE???

MÕTELDES KURJALE, MÕTELDES HÄÄLE,
KUULATES KOPUTUST SÜDAME PÄÄLE,
ÄRA SA LÕPUKS TUNDA VÕID HÄÄLE -

HÄÄLE,
MIS KOPUTAB -
SÜDAME PÄÄLE.

Kommentaare ei ole: