Pealtnäha oli see kõigest üks veidra kujuga pikk ja vana laud, mille mu armas venna Toomas leidis paar aastat tagasi mere kaldalt ning mis oli kaua kaua meres ligunenud, lainete ja liiva lihvida olnud.
Siis hää sõber Bianca kirjutas, kuidas tema on hindama hakanud omatehtud kinke, sest sinna sisse on tegija pannud oma aega, tahtmist, hingesooja. Tuli meelde, omal ajal muid asju ma ei kinkinudki.
Ja siis kinkis hää sõber Taavi mulle ära oma veidi kipaka, aga minu käes kenasti funkava tikksae.
Ja siis selgus, et rahakotil on põsed jumalast lohkus ja poekingitusi ei saa lihtsalt kõikidele teha. Nõnda alustaski tööd küünlajalavabrik.
Tööline ja omanik ühes ja samas isikus oli küll veidi mures, kuidas tulevane produktsioon vastu võetakse, aga juba on saabunud esimene tänukiri. Nii et...
Lõpetuseks, küünlajalavabrik ekspordib oma toodangut väga kaugetesse maadesse, näiteks Jaapanisse, Rootsi ja Austraaliasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar