Ajalooline sissekanne, pikim maailmas

Järgmise sissekandega siseneme igaveseks eesti bloginduse ajalukku. Seda oma pikkuse poolest. Õigemnini, selle sissekande pea- ja kõrvaltegelaste keskmise pikkuse poolest.

Kõik algas sellest, et Teie alandlik teener kohtas bussijaamas üht meest. Mehe nimi on Aleksander Karavajev, kunagi oli ta "Kalevi" keskmängija, suht koht asjalik. (Pildil harjutab ta igihaljast natslikku tervitust.) Ühtlasi on ta abielus Teie alandliku teenri kunagise klassiõega.

Astusin siis kodanik Karavajevi juurde, kes samamoodi ajaviiteks suitsu pahvis kui minagi, ütlin, et kle, tervita oma armsat naist, kunagise klassivenna poolt, küllap ta teab, kui ütled, et isegi sinust pikem.

Karavajevi nägu läks morniks, silmad punni, ta teatas: "Minust pole keegi pikem!"

"Hy-hy," tegin mina vene keeles (me vestlesimegi põhiliselt vene keeles, ehkki pärast tuli välja, et ta räägib küll väga aeglast, aga maru mõnusat eesti keelt -"njeed depresjiivsed jeesti vjaikelinnad"), astusin talle sammu lähemale ja me jäime üksteisele väga tõsiselt otsa vaatama.

Kes keda?! Kes on pikem!?

Mind päästis see, et mu matkasaabastel on kahesendine tald.

Jätsin kodanik K lööduna maha, istusin siis bussi, vaatan, tuleb temagi sisse, pealaega lage nühkides.

"Mes? Sa ka sõidad Rackverre vä?" - "Muidugi. Kõik suured sõidavad Rackverre." Hm?

Nii me siis sõitsimegi Rackverre, tulime bussijaamas maha, läksime Pihlakasse, lobaasime seal. Tekitasime kahe peale kokku kõikjal hämmingut ja jahmatust. Meid mõlemaid jättis see külmaks. Hm, hm.

OK. Läksime laiali. Jätsin oma suure seljakoti Pihlakasse, läksin linna pääle asju ajama.
Tulin tagasi. Ja kes istuvad Pihlakas ja topivad suppi suumulgust sisse?

Kaks Rakvere "Tarva" igati sümpaatset noorhärrat: Karl Vimberg ja Madis šumanov.

No mis sa kostad või kus sa pistad? Päev on veel noor, helistasin maailma pikimale mehele Xin Jao Sangile Hiinas, et äkki astud läbi. Xin Jao hakkaski juba siisapoole sammuma.

Ja on teisigi tulijad.
Hm-hm.