laupäev, 7. veebruar 2009
Üks suli, kes Pariisist tuli
Asjalood on siis sedasi, et Magasiini legendaarne toimetus otsustas suhteliselt ühel häälel saada lähemalt tuttavaks Türgi alama pojaga ja külastada Rakvere teatri etendust 12 tooli.
Üks asi, mis meid teatrisse lükkas, on muidugi asjaolu, et see on "maksa, mis tahad" etendus. Paned pileti kinni, kobid teatrisse,vaatad tüki ära ja siis otsustad, palju see rahaliselt väärt oli. Noh, ega seal miskit uut pole, rändnäitlejad sedasi elatist teenisidki.
Aga ootan põnevusega, mismoodi Margus Grosnõi Benderina selle toolide kadalipu läbib ja lõpuks Kisa noa alla jõuab.
Kes enne Grosnõid on Benderit mänginud? Vana Baskin, mäletan, aga tema osalahendus oli hirmus õline ja naistemehelik.
Üldiselt tasub meeles hoida venelaste lahendusi. Andrei Mironov oli, mäletan, geniaalne. Sergei Jurski samuti.
Bender on ju ikkagi ennekõige elukunstnik, leidlik ja kartmatu Lusti-Kusti. Ehkki, saab näha, kuidas lavastaja Janika Johanson temasse suhtunud on.
Ülejäänud rollidepadrikut mängivad vaid viis näitlejat, legendaarne malesimultaan olla lahendatud maadlusmatšina. Ei noh, nalja saab.
Ja raamatut ennast tasub ennekõige ja alati lugeda.
Pildi pääl on Ostap lõpuks selle õige tooli kätte saanud ja suurest rõõmust ennast sellega pronksi valanud...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
täitsa hea tükk oli, peaks teist korda vaatama minema ja soovitan seda vaadata kõigil. Rakvere teater on väga hea
vaat see on uudis
Eelmine Eesti Bender enne Grosnõid oli Tõnu Kilgas (muuhulgas - Kilgas on Grosnõi eelkäija ka Christian de Neuvillette'i osas.
Ja kui norida, siis mitte Janika Johanson, vaid Jaanika Juhanson.
Ma nimetaks seda norimist täpsustuseks. Kohe teine asi, kas pole.
Ja nimedega tasub täpne olla, selge see, nii et tänud täpsustuse eest
Postita kommentaar