Leedi Agatha on mu südamele endiselt armas, ent tema raamatute lugemisest olen ammu loobunud.
Christie retsept on ju see, et mõrvar peab ilmuma tegelaste sekka esimesel kümnel leheküljel. Loed need läbi, valid välja kõige süütuma ja sõbralikuma tüübi, lappad siva lõpuni ning pihtas-põhjas! Enamasti.
Ruth Rendelli on nimetatud Christie mantlipärijaks, aga pigem kannab ta kasukat. Ohtrate salataskutega. Eks aeg ole ka edasi läinud, kriminaalromaan ise keerukamaks kasvanud ja kirjutajad samuti.
Mäletan, kusagil kümme aastat tagasi lappasin raamatupoes Rendelli koostatud psühhopaatidest kirjandustegelaste antoloogiat, oli seal ikka rahvast koos, alates Medeiast, lõpetades Rappija Jaaguga. Teine tore ja meeliköitev raamat oli tal veel, selline populaarteaduslik, sarimõrvarite välimääraja, kah tujutõstev ja kena lugemine.
Nii et Rendell teab, kellest kirjutab. Ikka inspektor Wexfordist (see kaabuga onu pildi pääl). "Looritatus" kõnnib Wexford kaubahalli sisseoste tegema, noh, suht koht samasugusesse koht kui suvaline Selver, ehkki see asub Sussexi äärelinnas, kõnnib välja ka, kuigi vahepeal on parklasse tekkinud värske laip. Kusjuures, Wexford, va teravasilm ja kogenud inspektor, seda ei märka.
Kära puhkeb mitu head tundi hiljem, kui värske laiba avastab üks kaubahalli viimastest külastajatest. Muidugi selgub, et mõrvariks kõlbab enamik kaubakeskuse klientidest.
Wexford on üks sümpaatsemaid kriminaliste inglise krimkades. Tema eriti DNA ja kondisaagimise peale ei looda, inimesed ja nende elud on see, kust kuritegu välja kasvab, õide puhkeb ja lõpuks ka kurjategija enese alla neelab. Lihtsalt, mingil hetkel juhtub, et : "Ta tegi läbi ühe niisuguse nihke, mis on inimese ajutegevuse tähelepanuväärseim omadus, oteskui oleks kangi tõestetud ja uus pilt paika loksatanud, või nagu oleks kaleidoskoopi raputatud."
Neid sõnu kasutab Rendell küll ühe kurjategija kohta, ent sama hästi sobivad need ka peategelase sisse vaatamiseks.
Kas ka teie, armsad lugejad, enese juures säärast omadust olete täheldanud. Ah et seni mitte?
Siis kohe ei teagi, mida teile soovitada.
Et kas minge ja lööge keegi mättasse?
Või minge ja uurige, miks keegi mättasse löödi.
Või lugege mõnda inspektor Wexfordi müsteeriumi.
Mismoodi seal Maire Aunaste omaaegses reisisaates ajal öeldigi. Sellise karmi politseiniku häälega. Ah jaa: valik on sinu.
Ei saa veel lisamata jätta, "Looritatus" ilmub kurjategija välja esimesel 15 lehekülje jooksul. Seega - kena hommage auväärt Agathale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar