Olen tapnud 2732 inimest (Sõjamehe pihtimus)

See algas märkamatult, tasahaaval. Järk järgult.
Ma ei teadnud, et ma nii verejanuline olen.
Algus oli vaevaline. Hoidsin ühes käes nuia ja mu põlved värisesid.

Siis poeg näitas, kust saab omale hea noa osta. Ja korralikud saapad, mis jalgu kaitsevad.

Aga lahingutes oli raske. W ja A ja Siga pidi hobust juhtima, hiirega mõõka keerutama. No ei ole harjunud sedasi kahe käega korraga tööd tegema.

Eks poja siis aitas. Mina juhtisin klahvide abil hobust, tiirutasin lahinguväljal, tema vehkis hiirega, st mõõgaga. "Perfect father and son activity," kiitis poja omaette.

Nii ta hakkaski tasapidi tulema.

Ja praegu just vaatasin, mul on 2732 ohvrit, nende seas talumehi, vibulaskureid, jalaväelasi, rüütleid, väepealikke...

Tore mäng on Mount and Blade.