Märkasin lehes pisikest uudist.
Kui nüüd keegi suudaks välja mõelda mõõtühiku, millega seda erinevust mõõta, saaksime mõõdupuu, millega mõõta progressi ja protsessi.
Mõtlesin sellest kuuldes Toomas H. Liivi, Eesti kuulsaima pedofiili peale. Liiv on ka võrratu meediamanipulaator, suurepärane teiste ja enese pimestaja.
Miskit täpset ma prantslaste pedofiiliaravi kohta pole viitsinud uurida, kuid usun, et ravi koosneb patsiendi pikaajalisest koostööst psühholoogide, psühhiaatrite ja terapeutidega ega piirdu skalpelli haaramise ja nende pallikeste mahakaksamisega, mis meesterahva elu juhtima kipuvad. Ja THL on intelligentne mees, asi tal prantsuse keel ära õppida ja end ravile sokutada.
Pedofiile on meil Virumaalgi. Rõõmustagu uudis neidki.
Nüüd, pärast Kaur Hansoni keissi, on mu rõõm kahekordne.
Sest Eesti Vabariigil pole varsti muud võimalust, kui taoline professionaalsel tasemel haigla siingi maal avada. Asi on selleks piisavalt tõsine...
Pildil: uut tüüpi haigla patsient kannatamatult haigla avanemist ootamas.

Ei mind aita kõik need arstid,
arstid suremas on SARS-i.
Mida me küll teeksime?
Sööksime vist keeksi me?
Aga väsimus on SUUR,
tuleb võtta ravikuur.
Sisse võtta need tabletid -
arstitädi istub letis.
Ah nüüd tulebki mu kord.
Arstitädi üsna morn.
Ütleb: väsimus sul suur,
osta jaanalinnu puur.
Jaanalind see närve trambib,
võtab ära kevadkrambid.
J.E.