Ettepanek Mõttetöökoja sisustuse asjus

Meie, Maria Pia ja minu omavahelistest vestlemistest see ettepanek sündis. Ja Priidu käest sai nõu küsitud, kas ta oleks nõus sedasi sisustama, nagu me Piaga ja Mariaga mõtlesime. Priit andis oma dobro ja ütles broo (Priit ei ütle tegelt iialgi broo ega anna mingeid dobrosid, aga saate aru küll, mida ma öelda tahan), nii et rääkigem siis asjast.

Kuidas see mõte liikuma lükkus. On üks bloog, nimeks mil za/um vene keeli, For the Mind inglise keeli, ma jälgin seda, seal ka on terve grupp inimesi asja taga.
No vähe head tüübid kirjutavad seal, väga kaalukad tegijad eesti kultuuris, väga värskelt ja vabalt ja rõõmsalt kirjutavad.
A eks igaüks vaadaku ja veendugu ise:

http://za-um.blogspot.com/

Ja nad tegid seal mingi aastat kaks või üks tagasi nisukest asja, et intervjueerisid üksteist. Küsisid igasugu asju, mis neile endile ja võimalikule lugejaile huvitavad võiksid tunduda.

Mõtlesin, et võiks ju me ka. Pidasin Piaga ja Mariaga nõu, mõlemad kohe kinnitasid, et nemad tahaks hirmsasti teada, mis tunne see on, kui keegi sind intervjueerib, küsisin Priidult, Priit andis... ah jaa, seda kõike ma juba...

Vaat selline ettepanek.
Esimene faas oleks, et kõik ütlevad kommentaariumis põhimõtteliselt kas "tänan ei, ma ei tantsi" või "jah".

Siis vaataks edasi, kes kellega ja mismoodi ja... Lepiks kokku midagi, või ei lepiks... tõmbaks loosi, või mitte...

Teeme nii, et nädal aega on aega mõelda, eks ole?
Siis vaatame edasi.
Üks samm korraga, peaasi, et suund õige, peaasi, et üksinda ei pea hulkuma.

Rääkige sellest oma sõpradele ja lastele ja õdedele-vendadele!

 Eero piilub ajakirjandust peaaegu iga päev

tere, olen Pia Maria Uuetoa. eelmise õppeaasta alguses kohtusin lahedate noortega Rakverest, kes tahtsid kirjutama hakata. nüüd otsime endale uusi liikmeid juurde, kes tahaksid koos meiega igakuiselt täita ühte lehekülge Virumaa Teatajas ja vahepeal laupäeviti kokku saada, ning kirjutamisest rääkida, seda harjutada, õppida, analüüsida, nuumata, paitada, toksida, jne.

teisisõnu, vaadake siia!

meil on ka bloog.

liituge meiega ja te ei kahetse!

vanad mehed teavad, millest räägivad: Osho ja Sokrates

filosoofiline lugu (ja ta on seda, kuna jutt on Sokratesest): Sokratese juurde tuleb üks mees ja ütleb: "Sinu sõber, kellega sa hästi läbi saad, on sind tagaselja mustanud ja rääkinud midagi sinu kohta ja ma arvan, et peaksid seda kuulma!"

Sokrates vastab: "Enne, kui mulle sellest räägid, mõtle kolmele sõelale: tõde, headus ja vajalikkus. Kui see, mida tahad mulle rääkida, ei tule läbi kasvõi ühestki sõelast, siis ma ei taha kuulda, mida tahad öelda."

ja selline lugu ongi! kui asi pole tõde, ei ole hea uudis ega ka vajalik, või on ainult kaks neist kolmest, siis ei tasu tast üldse rääkida.

olen nõus, sest kui me maailmas räägiksime ainult sellest. ei, kui meedia kirjutaks ainult absoluutset tõde, mis oleks hea ja vajalik teada, siis inimesed võibolla ei taks Iraagi sõjast, tõsi küll. aga võibolla ei olekski Iraagis sõda!

teisalt jälle. kuulsin seda lugu juhtumisi ühelt kenalt targalt naiselt, ning tänu Andryle, kes mind kaasa kutsus selle naise - Moonika, juurde. pärast, kui olime Moonika kodust ära läinud, jalutasime Andryga Viru keskusesse, kust ta läks bussi peale.

ja head-aegaks ütles, Andry, kellele oli ka see lugu südamesse jäänud, et kirjuta mulle ikka... kui see, mida tahad öelda on: tõde ja hea ja vajalik. seega ma pole Andryle kirjutanud.

ning täna ma kirjutasin ühe üsna ebamugava ülestunnistuse ühele inimesele, kellel võibolla ei olnud ka vaja seda kuulda, aga kuna mul olu vaja see tõde temani toimetada, et saaksin süümepiinadeta elada, kuna hakkasin nüüd ausaks... siis paraku pidin temaga jagama midagi halvamaigulist - muidugi sõltub vaatevinklist ka, kas asi on halb või hea ja kellele millal...

sest vahel on nii, et läheb kolm aastat mööda ja siis alles saad aru, mida nt. Osho ütleb, kui ta soovitab (ja Jumal tänatud geniaalsuse eest, see on Tõsi, ta on seda soovitanud:) esmalt karju, laula või lalise välja see tekst, eestikeelne, või väljamõeldud keeles - mis iganes peab Sinu suust välja tulema ning siis heida end maapinnale pikali ja saa üheks Maailmakõiksusega.

olen teinud seda esimest osa päriselt, ja samal puhul tegin maapinnale heitmise - metsiku ja vaba - oma mõtteis, kuna oli veel liiga varaevad, et Emakese Maaga armatsema minna... ning tundsin end palju paremini kohe. Ausalt!

Magasiinikud! minge noorte meediaklubi laagrisse. ja tulge mu meediaringi ka. ainult laager algab 30. ja meediaring algab 31. oktoobril... ma igatahes ootan teid väga.