PP saab plussi,TP saab mitu

Jätkates traditsiooni, mille tõi Magasiini armastusväärne ja põhimõttekindel Pia Maria - hinnata ja kommenteerida ajakirjandusguruks peetava PP töid ja tegemisi (kellest ei mina ega PM eriti lugu ei pea)...

... tahaks esitada ühe PP (Priit Pulleritsi) tõeliselt avarapilgulise ja krambivaba arvamusloo.

Oldagu lahked.

http://www.postimees.ee/?id=359817

Aga mitu plussi rohkem saab pika ja selge ja sügava arvamusloo eest hoopis üks teine mees

http://www.epl.ee/artikkel/589747

Ja kui keegi teab, millega tegeleb meesterahvas nimega Peeter, siis antagu palun teada ka siinkohal kommentaariumis.

My Father's Eyes

http://www.youtube.com/watch?v=bocDpFVhyDw

Rääkige sellest oma sõpradele ja lastele ja õdedele-vendadele!

 Eero piilub ajakirjandust peaaegu iga päev

tere, olen Pia Maria Uuetoa. eelmise õppeaasta alguses kohtusin lahedate noortega Rakverest, kes tahtsid kirjutama hakata. nüüd otsime endale uusi liikmeid juurde, kes tahaksid koos meiega igakuiselt täita ühte lehekülge Virumaa Teatajas ja vahepeal laupäeviti kokku saada, ning kirjutamisest rääkida, seda harjutada, õppida, analüüsida, nuumata, paitada, toksida, jne.

teisisõnu, vaadake siia!

meil on ka bloog.

liituge meiega ja te ei kahetse!

Elsa ütles hästi

ja ta ütles nii: "...olgem ausad, inimesed pole tavaliselt pooltki nii põnevad, kui nad ise arvavad. Eranditega, loomulikult."


seda ütles ta meie blogis, mis räägib.. ee.. selle nimi on paljad inimesed. idee on selles, et Nuda püsiks Veritas, või hoopis et Veritas püsiks Nuda...


minge lugema siit!

emme, kust tulevad kultuuriajakirjanikud?

Sõidan tolle hetkeni ainult nime poolest tuttava Liisiga bussis Näpile, et Birgitile külla minna.

Liis: "Mis koolis sa käid?"

Ma: "Tartu ülikoolis."

Liis: "Kas sul on siis paus praegu?"

vastan "Jah. Olen akadeemilisel puhkusel."

Liis: "Ah-ah."

mul on piinlik. olen Universitas Tartuensise tudeng, aga ei õpi ju praegu seal. tahaks pika loo rääkida sellest, kuidas vähehaaval aina enam ja enam pettusin oma õppejõududes (mõne erandiga) ja akadeemilisuse taotluses kõigi poolt (mõne erandiga) ning sellest, kuidas mul raha otsa sai ja mida arvan teaduslikkuse ülistamisest...

aga ei tee seda. lähen lihtsalt teise kohta õppima.

ja tunnen natuke kaasa neile kultuurihuviga noortele ajakirjanikele, kes kuulevad Pulleritsu käest, et kultuuriinimestega on mõttetu jännata, ja "ärge te jumala pärast kultuuriajakirjanikeks hakake!"

tartu ülikoolis tundsin end nagu sulanud šokolaadipiisk vees - mitte ei saanud nende hulka seguneda. vahest leian Tallinnas rohkem šoksi?

Kui lehtedes on pealkirjadeks...

... sihukesed laused nagu

"Uuring näitab, et sage seksimine suurendab rasestumise tõenäosust",

"Rasedad tüdrukud kipuvad kaalus juurde võtma",

"California elanikkond kahekordistub aastaks 2040, põhjuseks laste sündminine",

"Surm on rahvastiku peamine tapja",

"Naistehaigusi diagnoositakse rohkem naistel",

"Mõrva ohvrid annavad harva politseile tunnistusi" või siis

"Raportite kohta tehtud raport näitab, et raporteid on liiga palju",

(kõik näited on võetud USA ajakirjandusest Pullerits "Postimees 14. I 2010), siis on midagi mäda mujalgi, kui Taani riigis.

Siin võiks nüüd pikalt jahuda pabermeedia nõrkustest, ajakirjanike vastutustundetusest, lõputust nuputreimisest jms.
Aga las ta olla.

Tötskääbuste reklaamijutt

Astrid Lindgreni raamatus "Röövlitütar Ronja" tegutsevad tötskääbused. Sõnavara on neil piiratud, ajumaht kah.
"Misasja nad teevad sedasi... misasja" porisevad nad pidevalt. "Misasja nad tulevad siia? Misasja nad tahavad?"

Tean, et alljärgnev tekst ei muuda midagi, aga no siiski.
Selveri seina peal on kollane reklaamtekst
LAMBI
WC paber
kolmekordne kiht,
8 rulli pakis, JÕULUMUSTRIGA

Mnjah. Lubage nüüd küsida.
Misasja ma pean peale hakkama jõulumustrilise paberiga, millega pühitakse kehaosi, millele eriti mõeldagi ei taha enamasti. Misasja?
Mida see jõulumuster siin teeb? Kuidas jõulumustri mõju avaldub?
Ehei, pidagem hoogu, enne kui fantaasiamootor sõnameelele tiivad annab ja too meid teab kuhu lennutama kukub.

Metatekst. Tundub, et Selveri reklaamimeeskond vajaks loengusarja sel teemal.

Selle kõrval tundub

Zanussi - naudid elu

loomingulise ja vabameelse vaimuviljana.

Muumia sõitis Pääsküla rongis

Elukesest enesest pärinev näide, kuidas ÕHUleht omale kaanelugusid ja nende pealkirju saaks.

Kõik algaks madalast välistemperatuurist miinus 10 kraadi ja noorukist, oletame, et ta nimi on Jaagup, kel pole mütsi.

Poiss koos õega asutab end kodunt väljuma, rongi peale. Vanaema on mures, et lapselaps külmetab kõrvad pea küljest ära, võtab veel viimasel hetkel enne väljumist lapselapselt mõõdulindiga mõõtu ja vannutab teda, et too teataks, mis värvi mütsi ta kanda tahaks.

Lapselaps tormab korraks veel vetsu, samal ajal areneb tema isa ja tema õe vahel dialoog.

Isa: Tuleb võtta sidet ja ümber pea mässida.
Õde: (ajab silmad rõõmsalt suureks) Aga kas meil on sidet?
Isa: Ee.. vist eips.
Õde: Aga meil on mitu rulli vetsupaberit.
Isa: Just. Mitu rulli vestupaberit ümber pea mässida ja küll ta soe on. Ainuke asi, sa pead ta käsikaudu jaama talutama.
Õde: Saame hakkama.
Isa: Teine asi veel. Õhtuleht kirjutab sellest loo: Pääsküla rongis sõitis muumia.
Õde: Täpsustagem, järgmisel päeval kirjutab Õhtuleht loo, Muumia Pääsküla rongis ostuts UFOks.
Ja järgmisel päeval: UFO Pääsküla rongis oli poiss, kelle pea ümber oli mähitud vetsupaber.
Ja siis saab veel mitu kuud kirjutada: Vetsupaberi Jaagup läks kooli, Vetsupaberi Jaagupil läheb koolis hästi/halvasti, Vetsupaberi Jaagupi uus pruut ei salga oma suhet...

(Naeravad)

Tuleb Jaagup: (pilklikult) Ha ha ha.

Vaene laps

"Ma olin neli aastat laulnud ja staariks polnud saanud. Hakkasin juba arvama, et mind ei avastatagi. Kuid siis saabus preili (Diana) Ross mu karjääri päästma."

Nii ütles 10 aastane Michael Jackson.

Allikas: "Vibe Parimad intervjuud 1992-2007" Kirjastus Üle Õla 2009

Magasiinikud! minge noorte meediaklubi laagrisse. ja tulge mu meediaringi ka. ainult laager algab 30. ja meediaring algab 31. oktoobril... ma igatahes ootan teid väga.

teate seda filmi "Year one"? käisin seda vaatamas, polnud just eriti vaimukas minu jaoks. ilmselgelt ootasin sellelt rohkem..

igatahes seal mängis kiviaja sekspommi Eemat selline inglise näitlejatar, nagu Juno Temple. lugesin temast kirjutatud lugu briti Vouge`ist ükskord.

ja seal mainiti mingit videot juutuubis, mille jooksul näidatakse Temple`it suitsetamas (ja ei midagi muud). natuke aega tagasi hakkas mul igav ja mõtlesin, et vaataks siis seda videot. seda näete siin.

nüüd, kui te olete mainitud videot näinud, siis püüdke kuidagi aru saada, mis tundeid see teis tekitas. mulle näiteks meenus Andy-Warhol-hamburgerit-söömas-video.

ja veel see, et mingid jaapanlased tegid omamaa tüdrukutest videoseeria, kus palusid neil nuudleid süüa (kaks alumist fotot ongi sellest...). jube nunnu, ja natuke kinky. (mõni tee viib hoopis Tokyosse ja mitte Rooma)

Üllatus ajakirjanduses!

suhteliselt ootamatu uudis. üks saksa naiste- ja moeajakiri, Brigitte hakkab fotodes professionaalsete modellide asemel kasutama tavalisi inimesi.

kuigi msnbc.msn.com-i uudises "German mag swaps thin models for real women" on kommenteerinud keegi modelliagenturi juhataja, et moeajakirjade lugejad tahavad näha riideid "esteetiliselt ilusatel kehadel"... aga.

paistab, et sel ühel ajakirjal sajastmiljonist on julgust näidata normaalseid inimesi. vaadake ka seda artiklit, mis räägib Lizzie Millerist(alumistel fotodel), kelle fotod avaldati (jumal-jumal!) ilma airbrushimata. keegi blogijaist ütleb kuskil neid fotosid käsitlevas blogi postituses, et pidi üllatusest toolilt maha kukkuma, kuna nägi esmakordselt ajakirjas inimest, kes näeb välja, nagu tema.

Lizzie Miller meenutab ka Tiziani Madonnasid ja... minu ema ja mind ja mu sõbrannasid. me kõik oleme vähemalt sama ilusad.

Osalen "Selgeltnägijate tuleproovis"

Lösutasin teleka ees.

Kanal 2 näitas mingit reklaam. Et sügisel et hakkab jooksma mingi saade, kus vaadatakse, kui selgelt keegi näeb. Kõva pappi pidi antama, kes kõige selgemalt näeb ja. Vaata aga!

Palusin ühel lähedasel inimesel tõsta üles suvaline arv näppe. Seda ta ka tegi. Ma nägin, ausõna, töiesti selgelt, et ta oli tõstnud kolm näppu ja ta ise ka oli selle väitega nõus ning kinnitas seda.


Juubeldasime terve perega! Sest nii tegime kindlaks, et ma olen selgeltnägija ning võin saatest osa võtta ja papi endale võtta. Vägev!

Jääge siis meie kanalile, elage mulle kaasa.

P.S. Vähe murelikuks teeb mind asjaolu, et kui hiljem katset pimedas vannitoas kordasime, ei näinud ma isegi seda mitte, mitu näppu ma ise olin üles tõstnud. Aga ma loodan, et nii karme katsumusi saates läbi tegema ei pea.
Kui nii siiski läheb, õnneks aega treenida on, saade ei alga homme.

Isaksolemiserõõm

Vastuvõtt "Tagasi kooli" meeskonnale: Maarja Ervald ja president Ilves.

Heh, te vaadake seda huulepuna. On see loomulik vai on seda nii kolmsada grammi nende mokakeste pääl?

Vumma-vummanaisö beibi

Mul on hea sõber, peab restorani. Keeruline amet, raske aeg, eraelu ka vähe metsa poole, kusagil korra poole aasta jooksul hakkab sõber jooma. Elegantselt, põhjalikult, häid napse, veine ja viskisid, hammustab korralikult kõrvale ka, aga satub tsüklisse ikka.

Teine sõber, sigahea tõlkija, kui ta oma raamatutega umbe jookseb, mis ta siis teeb? Õige, hakkab jooma. Rämedalt viina sisse kallama. Liitri või paar päevas. Ja diiseldab mööda Eestit ringi ja ajab inimestega möla. Sihukest vägagi seosetut, aga huvitavalt sürrealistlikku. Tasub kohe kuulata. Lööb meele virgeks. Kuulajal ja rääkijal.

Esimene sõber tõmbab teise nädala lõpusl baarikapi ukse kinni ja reserveerib omale Wismarisse koha. Paari päeva pärast on tal lips sirgelt ees ja silm puhanud peas. Nii umbes on ka teise sõbraga.

Miks ma seda räägin? No mäletate küll, kui pikalt ja laialt pajatati, kuidas Britney vaeseke on omadega põhja käinud, lapsed kaotanud, end paksuks õginud, habemesse kasvanud, täitanud ja pesemata. Kokkuvõttes kanti ta tegijate nimekirjast maha.

Ausalt öeldes kahtlustan, et suurem osa sest jahust on PR kampaania. (sama jama ka Amy Winehouse`iga, kelle järgmist plaati ma tõesti himuga ootan).
Igatahes on Britneygi end psühhoanalüütiku diivanilt püsti ajanud ja saunalavale ümber kolinud. Tervislikud eluviisid ennekõige, eks ole, higistagem oma patune ihu puhtaks.

Sinna juurde ta vahepeal veel kargleb ja tantsiskleb - liikumisteraapia (seda endiselt kenasti, ehkki reieümbermõõt paistab tal pärast sünnitusi sentimeetri paari võrra jämedam kui varem) ning laulab ka. Womanizerit ja Circust ja muid hitte. Mitte midagi uut ja huvitavat põhimõtteliselt. Aga kuulata kannatab, isegi teist korda.
Kolmandat korda ka? Ei mitte.

Kuid igatahes tore, et inimene jälle tööposti ümber end keerutab ja riideid seljast heidab. Meesterahva silm puhkab, hing ümiseb, ja tald tatsub. Ainult et meel ei lähe virgeks.

Kes head tšikipoppi kuulata tahab, Pussycat Dolls on täitsa kenal uuel tasemel. Kui Dolls siiski liiga leierdatud on te meelest, vaadake Alesha Dixoni videot The Boy Does Nothing.
Suurepärane veidi glämmine tantsupopp, visuaalilt 30.-ndad, kõrva jaoks igati värske ja rõõmus r'n'b.

Spiel, must ja valge

"Nüüd alustame kasvatuslike möngudega,"
teatas Koduvana rangel häälel.
Muumitroll vädistas õudusest õlgu
ja pleektatsud vaatasid Koduvana poole
liikumatu pilguga.
(Tsiteeritud mälu järgi)

Pildil Muumipere ja My ja Nuuskmõmmik,
kes üritavad meeltäraheitlikult
minema tõtates
kasvatuslikke mänge vältida

Spiel ehk špiil, nagu Priit seda väljendit oma viimases kirjas mulle kasutas, misasi see on. Mäletate, istusime Pihlaka kohvikus, panime pühvliaasta soove kirja. Ja ma pahvatasin: "Mina soovin, et ma saaks lõpuks ometi aru, mida tähendab see neetud Spiel, millega Vahing, Unt ja Hermaküla ja need teised hullud kogu aeg tegelesid!" Ja lisasin, pöördudes Priidu poole: "Seleta mulle see asi ära, hiljem, ausalt."

Istusimegi pärastpoole Priiduga kahekesi teise laua taha, jäin teda ootavalt vaatama. Pärast pisikest pausi ja kerget ohet lausus Priit: "Spiel, see on.... Inimese mäng inimesega."

Viimases kirjas saatis Priit mulle tsitaadi: "Mäng on tõeline ja ainuke tee iseenda tegeliku minani." (Vaino Vahing)

Olen nõus. Olen tänulik. Lisaksin. Nii nagu eksisteerib must ja valge maagia, eksisteerib ka must ja valge Spiel. See Spiel, mille põhiliselt Vahing juhtis, oli mustapoolne.

Samas, aeg oli selline. Kõik pidi olema norm, igaüks pidi olema ühesugune, kandma nõukogude inimese hingelist univormi. Nemad olid esimesed, kes näitasid teistsuguse võimalikkust. "Au ja kuulsus meie vapratele teerajajatele." (Salinger)

Mis muudab Spieli mustaks?
Omakasupüüdlus. Tänapäeval kohtab Spieli pea kõikjal ühiskonnas. Sest Spielis sisaldub tubli annust manipulatsiooni. Reklaam, ajalehtede netikujundus, tele- ja raadio saatekõllid, kaupluste vaateaknad, pudelisildid, piimapakid ............................, ............................., ........................... (täida lüngad ise), see on manipulatsioon, ja enamasti omakasupüüdlik.

Esineb ka valget Spieli. Toon näite, ja ärge pange tähele, et ise selles osaline olen.

Asi algas sellest, et käisime sõpradega tihti Alutaguse metsades (loe Valgehobuse mäel) matkamas. Ühel esimestest kordadest tuli hää sõber Taavi metsa ja tal oli peas hallist plastmassist ja kuldsete sarvedega viikingikiiver. Teate küll, mänguasjapoed on neid täis.

Tagasiteel jalutas meile metsa vahel vastu noorpaar. Küll nemad jõllitasid Taavit ja tema kiivrit. Taavit rõõmustas see väga, meid teised muigasime ka. (Aasta oli siis umbes 1992, mingitest Tolkieni maailmal põhinevatest mängudest ei teatud Eestis veel muhvigi, meie ka ei teand.)

Nüüd uuritagu järgnevat fotot.


Seltskond asutab end suusaretkele. Et aga niisama suusatamine on igavavõitu, kannavad osavõtjad kostüüme ja parukaid.
Eriti naljaks oli suusaretkel muide noorhärra koerakesega, kel seljas on oma toonase sõbranna öösärk. Ta armastab riske ning sõitis alla kõrgetest mägedest. Seda tehes lasi ta end poolkükki, paistis, nagu istuks keegi vanaldane leedi poti peal.

Teised suusatajad ütlesid meid nähes:" Hullud!"

Mis neist hulludest on saanud?
Noor daam vasakult, Sille (ma ei mäleta ta abielupõlve nime kohe mitte), on väga vahvas abielus, viimaste andmete kohaselt oli ta lasteaiakasvataja lasteaias, kus käivad võõrkeelsed lapsed. Rõõmsameelne neiu lillakas dressis, Airiin Demir, ootab hetkel kuulu järgi teist last. Ta elab Norras, peab psühholoogiametit, milles teda väga kõrgelt hinnatakse, on abielus äärmiselt sümpaatse ja huvitava Türgi mehega (keda hüütakse Johniks, sest need türgi nimed, teate... :), nad plaanivad nüüd Eestisse tagasi kolida. Airiin on olnud üks mu Rootsi keele õpetajatest.
Härra koerakesega, Tauno Gund, elas tükk aega Kreekas, millises maakera punktis ta hetkel viibib, ei teagi. Tauno on kreeka-õigeusu preester, õnnelikus abielus, laste kohta andmed puuduvad.
Pildistaja, kui ma ei eksi, oli see Henn Ruukel, on Skypeis mingi kõva pomo, tohutult kihvt isa, õudselt mõnus ja rahulik mees igas asendis.
Taavi, kellest enne juttu oli, ta teeb ilusaid asju, on disainimees reklaamifirmas,, tema kavand eesti krooni müntidele pääses kümne parema hulka omal ajal. Ta on pärisisa oma kasutütrele ja mõnna isa oma pärispojale.
See mees, "pikk kui latt, loll kui tatt". teda ma tunnen ka päris hästi, aga temast ma ei viitsi rääkida.

Mis neid kõiki ühendab?
Õige. Nad on maitsenud valget Spieli.

Mis ühendab Vahingut, Unti ja Hermaküla veel peale Spieli ning teatri- ja kirjandushuvi?
Nende suremise viis. Hermaküla poos end üles. Unt suri maksavähki, ta näol peegeldus ärevus ja rahutus, (kirjeldas Ingo Normet) , Vahingu kustumise kohta ma täpselt ei tea, aga ma usun, seegi pall veeres umbes samasse auku.

"Au ja kuulsus meie vapratele teerajajatele".

Mis ühendab valge Spieli mängijaid? Homo vita ludenseid? Valgeid mänge mängivaid inimesi?
Noh, loodan, ma ei sõnu ära, aga eile, kui Maria mul külas käis, laususin:" Mina tahan elada rõõmsa, nutika ja reipa vanainimesena 89 aastaseks, siis kokku kukkuda ja päevapealt ära kustuda. Ja mu matustel peab nalja saama! Ne dai boh, kui seal kõva häälega naerda ei möirata".

Seega. Otsige üles oma 2047. aasta kalendermärkmikud ja tehke sinna sissekanne:" Andry matused. Mõelda välja hea nali." Sest muidu ajan end kirstus tudisedes püsti ja hakkan kõva häälega kõiki oma habemega anekdoote pajatama. Kuna valehambaid, mis ma selle aja peale juba kindlasti oman, mulle suhu pole kaasa pandud, saab see olema üks tüütu ja arusaamatu lalisemine. Hoidku jumal selle eest. (Ja huvitav, kas nii pikad kirstud, nagu mulle vaja läheb, in juba selleks ajaks seeriatootmisse jõudnud?)

Selle nimel tuleb muidugi pingutada. Aga asi on seda väärt. Mõtlen muidugi XXXXLLLL mõõdus kirstude seeriatootmisse juurutamist.

No rock, no (mental) freedom

Tänud Priidule
(Priit Pärna jänesepildiga märgi eest)
ja Peetrile (soovi eest,
et Nickelback esineks Vallimäel)

Tänases "Postimehes" ilmus Valner Valmelt asjalik lugu "jänesemaksust". Soovitan.

Ei suutnud end pidada ja kirjutasin loo taha ka kommi. Kes tahab, võib lugeda, kolmas komm on minult.


Parandan ka väikese vea: Tšehhis ei toimunud mitte purpurrevolutsioon, nagu kommentaaris kirjutasin, vaid sametrevolutsioon.
Ülemisel pildil pajatab Vaclav Havel Mick Jaggerile, Charlie Wattsile ja (minu lemmikule) Keith Richardile, et rokimees olla on muidugi lahe, aga presidendiametil on ka omad võlud.
Ülemise pildi all oleval pildil räägivad Lou Reed ja Vaclav naistest ja muust olulisest.

Oi kui tige

Kõigile, kes natukenegi ise lehte on teinud, peaks see pakkuma natuke teistsugust mõnu, kui neile, kel seda kogemust pole.

Enne vaatama asumist, stseen toimub päev või paar enne seda, kui H mürki võttis ja kaputt oli. Kas tahtsin selle lausega midagi öelda.
Midagi ikka, ainult et mida.