Lykke Li-"Little Bit"

See on hea lugu, millega kevademeeleolus olla. Kuulake-vaadake seda youtube´ist sellele LINGILE vajutades.

MORE THAN JAZZ

Et kui elu tundub hapu. Vistrikud ei kao näolt. Koolis kukuvad halvad hinded. Igav on. Kurk valutab. Pruudi jutust ei saa aru. Peika vaatab pidevalt kellegi teise poole. 

Rahakotil on põsed lohkus. Kõik räägivad masust. Ühtegi head raamatut pole mida lugeda. Ükski laul ei kõneta. Maailm on must.

Siis kuulake. Jumal andis sellele mehele kaasa väga väikesed väravad, läbi mille maailmale rõõmu tuua. Muusikalise kuulmise, normaalmõõtmetega käed. Ja vankumatu vaimu.

katsepilt

Head muutumist, aga mitte totaalset

Kõiki mu häid sõpru iseloomustab üks ühine joon - nad oskavad häid lugusid rääkida. Sedakorda kinkis loo hää sõber Taavet, kellele omakorda kinkis selle loo üks tore Türgi juurtega mees nimega Aka Sultan.

Järgnev lugu manitseb ettevaatlikkusele. Teate küll seda lausungit, et suurim suutmine on enese muutmine. Ärge liiga hoogu minge. Sest.

Elab Naine, selline keskealine. Ühel päeval, Naine läheb näost siniseks, ahmib õhku, kukub põrandale kõps kokku, infarkt! Jube!

Õnneks on kiirabi kohe kohal, kirurgil skalpell peos, naine tuuakse ellu tagasi. Ta tuleb haiglavoodis teadvusele ja talle meenub võimas surmajärgne kogemus.

Meenub, kuidas ta sattus Jumala juurde. Ja et Jumal ütles (sooja ja jämeda häälega, mul on Taaveti hääl veel kõrvas: "No kuhu Sina nüüd ronid? Sul on veel aega, tervelt 42 aastat, 8 kuud, 6 tundi ja 32 minutit. Mine aga heaga tagasi." 

Naine saab haiglast välja. Ja mõtleb, mul on ju nii palju aega. Ma pean seda hästi kasutama. Lasen omale õige silikoonid panna. Panebki.

"Ka veidi rasvaimu ei teeks paha," tuleb Naisele pähe veidi hiljem. Lasebki rasva imeda.

"Hm, peaksin hakkama trennis käima." Hakkabki.

Lasen juuksed ka ära blondeerida. Lasebki.

Tuleb juuksuri juurest välja, läheb üle tee, pidurite krigin, kolaki, Naine jääb auto alla ja sureb silmapilkselt.

Satub jälle Jumala juurde. Ütleb: "Mida sa mulle rääkisid? Kas sul häbi eiole, mis?! Mul pidi ju nii palju aega olema. Kõik need aastad, kuud ja minutid. Sa ise lubasid."

"Tead, mis," laiutab Jumal käsi. "Ma ei tundnud Sind lihtsalt ära."

Seega: ettevaatust- ettevaatust. Rahu, ainult rahu.

Kõndis kord Õnn mööda laia ilma

Kõndis kord Õnn mööda laia ilma. Igaühel, kes talle vastu tuli, täitis ta ühe soovi.

Ühel päeval astus Õnn mööda teed ega pannudki tähele, et tee peal on Auk. Ta kukkus sinna sisse ega suutnud sealt väja saada kohe mitte kuidagi.

Augu juurde sattus mitmeid ja mitmeid inimesi, kõigil neist oli mingi soov nagu meil ikka on, ja Õnn loomulikult täitis need soovid.

Ühel päeval tuli augu juurde Noormees. Ta nägi Õnne, kuid ei hakanud tema käest midagi nõudma, vaid küsis hoopis: "Mida sina, Õnn, kõige rohkem sooviksid?"

"August välja saada loomulikult," teatas Õnn.

Noormees aitaski Õnne august välja ning läks oma teed.
Õnn aga kõndis koos temaga.

Selle looga tahan teada anda, et eesti keeli on ilmunud üks imeline raamat. Keegi tore mees on tohutu hulga toredaid jutte kokku otsinud ja eesti keelde tõlkinud (selleks pole teie alandlik teener).

Mõnes järgmises sissekandes täpsustan raamatu kordinaadid, seniks las olla need mõned lood reklaamiks.

Toida hunti

Lugu algab nagu paljud lood.

Vana indiaanlane istub lõkke ääres ja tõmbab piipu.

Lapselaps vaatab pealt, lõke põleb, mõlemad vaikivad.
Lõpuks lausub vana mees.

"Pea meeles, poiss. Igas inimeses elab kaks hunti: Must Hunt ja Valge Hunt.

Must Hunt, temaga on seotud kõik, mis inimeses halba: ahnus, kadedus, viha, laiskus, patused mõtted ja mis kõik veel.

Valge Hunt, temaga on seotud kõik, mis on inimeses head: armastus, üllameelsus, sõprus, omakasupüüdmatus, virkus, lahkemeelsus, rõõm ja mis kõik veel.

Nii ongi."

Vana mees jääb vait ja imeb piipu edasi.

Lapselaps mõtleb ja korraga küsib: "Vanaisa, ae.
Aga kui need kaks hunti omavahel kokku lasta, kumb siis võidab?"

Vanaisa vaikib, kaua, just nii kaua, et põnevus tekiks ja alles jääks, et see kuhugi ei kaoks, muigab siis ja lausub:

Alati võidab see hunt, keda sa paremini toidad."

Nii ongi.

Rakveres linna patupunker

Virumaa päälinnas Rakveres, Virumaa muuseumimaja peahoones, on püsti pandud näitus "Elu 69. Erootika eesti kaasaegses kunstis." Päevinäinud maja roosad seinad täitsa punastavad kohe.

Hingame siis meiegi sügavalt sisse, asume oma silmaga kaema, mis soodomat ja komorrat näha pakutakse.

No näe, ühel seinal on isegi miski jutuke. Vist näituse kokkupakkija Teet Veispaku kirja pandud:"Erootilist kunsti huvitab inimene, kui erootiliste tunnete objekt (...) ning inimese seksuaalsuhted, mis võivad olla kujutatud romantilise, groteskse, naturalistliku või mõne muu alatooniga." Ent see tark tekst jääb lõpuni lugemata, pildid veavad pilgu endasse.

Näe! Valeri Vinogradovi pildiseeria: taamal Shishkini laadis Vene mets, küll ilma karudeta. Karude asemel asjatavad paljad mehed-naised: Nimeks on piltidel "Uusim vene maastik."
Tohoh, see ju lausa poliitiline sõnum! Sihuke see elu Venemaal tänapäeval vist ongi. Tagaplaani järgi idülliline, päriselt aga ropp ja rõve.
Vinogradovi teine seeria on kah põnev, mõtlemise mõttes. Seisab ühel pildil paljas kaunitar, näitab kõike mis näidata, pildi allkiri määrab kindlaks kaunitari elukoha: Viin.
Järgmiselt pildilt vaatab uhkelt vastu musklis neegripoiss, aga mitte musklid pole need, mida tõmmu noorhärra uhkelt demonstreerib. Cape Townis elab too kadedustäratavalt uhke ihuliikmega neegrihärra.
Oi-oi, kes aga on see valge ja pekine, köökus ja saunalina ümber? "Viljandi" on allkirjaks, mees ise... tuleb tuttav ette... ai vai, see ju Mart Laar, kes muidu ikka kenasti ülikonnas ja lipsuga end rahvale näitab. Kas esindab ta eesti meheuhkust? Igatahes teiste kõrval on teda vaadata lausa hale.

Lemming Nagel on leidnud kaheks hargneva puutüve, sellel otsad ära saaginud, järele jääb justkui tükk keret - nabast põlvedeni. Sinna otsa on ta sättinud valgeks võõbatud bambusvarda, justkui selgroo, ja täpselt õige koha peal ripuvad kaks õhupalli. "Taevane kingitus" on pandud pealkirjaks.
No see on naisterahva kohta küll ilusti ja täpselt öeldud. Sest mis muud see naisterahvas siis on kui taevane kingitus, jumala looming.
Või mis?
Seakülas elav Simson on püramiidikujulisele riiulile ladunud tädi Maali mälestused. Kõik need mehed ja nende asjapulgad, kellega Maali-tädi tihedamalt läbi käinud. Asjapulgad demonstreerivad nimekandja olemust: Õnnelembi oma on kolme lõviga, Fritzu oma haakristiga, Jõuluvana on asjaajamise ühendanud jõulusoovidega, Ded Moroz ühmanud lisaks "S novõm godom."

Igast teosest sel näitusel võiks siinkirjutaja meelest kena loo kokku arutada. Ei ole need eesti kunstnikud ei kiimalised ega kurjad. Vaimukad ja julge mõtlemisega pigem. Mis siiski ühe punkti ümber keerlevad, eriti kui kunstnik meessoost.
Üks kena daam, too pillas pärast näituse kaemist: "Sellest ma ikka enne nii hästi aru ei saanud, kuivõrd nokukeskne on meesterahva mõtlemine." Kuid ega see ütlemine ainult kunstirahva käi.
Üks teine daam, nooremapoolne, hoidis näituse avamisel süles oma lapsukest. Mitmed fotoaparaadid tegid neist kahest klõpsu, nii kaunid olid madonna ja ta laps. Üks pildistajaist oleks äsjatehtud pildi peaaegu ära kustutanud. Sest aparaadis pilti üle vaadates avastas ta, et madonnale ja ta lapsele jäi fooniks Jaan Toomiku maal paljast mehest ja tema pikast vinnas vemblast.
Aga madonna ise leidis naeru kihistades, et just see pilt on taustaks igati asjakohane ja kõigiti kena.

Ehk on see näitus ja tema külastajad märgiks, et eestlane hakkab seksikrambist üle saama?
Kunagi ammu, iidama ja aadama ajal ilmus "Maalehes" lugu nimega "Kuidas vanasti keppi tehti."
Vastus: mindi metsa, lõigati puu küljest oks, tõmmati koor maha ning oligi valmis.

Aga sedamoodi, rahulikult ja enesestmõistetavalt, aeti asja maarahva ajal. Vahepeal sai aastasadu kantslist kuulda, kui patused me oleme. Ja kui ei öeldud seda kantslist, kirjutati noore kommunismiehitaja käsiraamatus, kuis sugutung on üks hirmus kapitalistlik igand. Tänapäeval pakitakse kõik palja keha sisse.

Tõde on rahulikum ja ilusam, kusagil nende kolme punkti vahepeal.

Kaks rõõmsat olmeanekdooti

Naine: (kolmanda päeva varahommikul pärast silmaoperatsiooni) Vaata, kas ma olen pärast operatsiooni teist nägu läinud.

Mees: (vaatab uurivalt, lausub pärast pausi mõtlikult) Ma vaatasin küll, kohe hommikul, sa oled sellise sileda ja värske näoga.

Naine: Ei, ma vaatasin peegli ees, mu silmajoon on nagu teine ja kulm on üleval ja.

Mees: (Pärast pausi) Lolluke. Sa lihtsalt näed nüüd, mis nägu sa oled.

XXXXXX

Veidi hiljem samal hommikul. Mõlemad peavad pikemaks ajaks kodunt lahkuma, mees juba väljub, naine peab kolmveerand tundi hiljem järele tulema, et siis bussijaamas uuesti kokku saada.
Kraanikausis on hunnik pesemata nõusid. Mees on veidi aja eest vaadanud nõusid ja vaadanud kella, tal pole aega neid ära pesta

Mees: (ukselt) Kuule, kui sa viitsid, pese nõud ära, eks.

Naine: (kahtlevalt-küsivalt) Mhm.

Mees: Mul on lihtsalt nii hea tunne, kui ma tean, et mina lähen ära ja sina pesed nõusid ja.

Naine: Mh. Hakka siis minema juba.

Mees: Sa oled kalla.

Naine: Mh.

Nopi päeva

sekund sekund
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

tund tund
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

päev päev
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

aasta aasta
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

põlvkond põlvkond
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

tsivilisatsioon tsivilisatsioon
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

universium universium
jaaniiedaasiijaaniiedaasii

kui sa enam ei jaksa
seda kõike kannatada

nopi päeva
nopi päeva

edasi
nii edasi


üks eluline dialoog ka

Make Everyone Happy/Mechanical Birds

Pärast seda..
.. kui ma oli viibinud pidulikul aktusel, enne mida meid karmilt ja võimukalt noomiti, et me end viisakalt ülal peaksime.. (Eelmisel aktusel oli keegi pärast hümni plaksutanud ja koolijuhtidel oli külaliste ees oioii kui häbi olnud.)
.. kui ma nii ebakultuurselt käitusin ja hümni ajal naeru ei suutnud jätta..
.. kui meile oli taaskord esinenud keski poliitikuonu, kes rääkis..ah.. millest?..

..pärast seda iga-aastast pealesunnitud tõsidust mõtlen, et võiks kordki olulisi tähtpäevi veidi lustakamalt pühitseda. Sünnipäev ju ikkagi.

Magasiini 9 käsku

Laupäeval kohtusime Andry pool. Meenutasime käske ja mõtlesime uusi juurde. Siin nad on. Kommentaaridega.

1. OLE, KES OLED
Keegi pole loll. Ära karda oma lollust. Sa ei pea end sellepärast muutma, et teised on teistsugused. Sa võid olla loll/paks/kole/Terminaatori kuulaja/Arnold Rüütli fänn, see ei takista kuulumist Magasiini.

2. KÕIK TULEB ÄRA SÜÜA
Kõik saab supiks. Kõigest saab kirjutada.

3. KÄI KOHAL, KANNA KAASAS MÄRKMIKKU JA PASTAKAT
-no comments-

4. LOLLI KÜSIMUST POLE OLEMAS
Ära karda küsida. Intervjuud tehes ei tohi küsimused vastustest pikemad olla.

5. PEA TEISTEST LUGU
"Sina ja mina olema ühte verd, mis siis, et räägime erinevaid keeli." (R. Kipling, "Mowgli")

6. PEA OMA LUBADUSI
Enne mõtle, siis luba.

7. IGAÜHEL ON ÜKS HÄÄL
Mis siis, et mõne hääl on kõvem. Andry põlvkondlik probleem...

8. MULLE MEELDIB/EI MEELDI POLE ARGUMENT
See on idioodi argument. Igaüks suudab välja põhjendada - tore, lahe jne.

9. SÕNAL ON VÄGI
Arvesta sellega. Kui ütled kellelegi: "Sa oled loll!", muutub ta veel lollimaks.

Reegleid on koostanud kõik Magasiini liikmed läbi aegade. Kommenteerisid: Maria Uuetoa, Kärt Lindlo, Tiina Ervald, Eero Vabamägi, Andry Ervald, Priit Põldma ja Pluuto Ervald.

Meie oleme suutnud teha vaid 9 käsku, ühe meie toimetuse liikme lemmikajakiri on neid teinud tervelt 10. Vaadake ülemist pilti ja võrrelge.

Pika eluea saladus

Sattusin hiljuti ühe Vana Daami, tõelise grand old lady juubelile.
Daami nimi on Odette Kirss, ta töötab Rakvere muuseumis ja on kokku pannud mitu hea raamatut Rakvere ajaloost. Mitte sellist saepurumaitselist. Lugusid elust ja inimestest. Jutuvestjate kuninganna on ta.

Daam sai 75. Ta näeb megasuperülihea välja. Kui mina juubelile jõudsin, olid ülejäänud külalised juba lahkunud. Ulatasin talle tagasihoidliku lillebuketi, mille ostmise nimel olin elus esimest korda külastanud taaraautomaati, ja daam pakkus mulle kohvi ja kooki ning nihutas ka paar allesjäänud võileiba lähemale.

Mina: Oh, aitäh, ma võileibadest eriti ei hooligi, sõin kodus kõhu viisakalt täis.
Tema: Aga võtke siis kooki.
Mina: Kooki võtan ma kohe kindlasti. Muide, kuulus psühholoog Imre Rammul on öelnud, et lapsepõlve lõpp saabub siis, kui kaob võime piiramatus koguses magusat süüa.
Tema: (veidi ehmunult) Oi, siis minul see veel saabunud pole. Kui ma ostan suure šokolaadi, siis ma pean jälgima end, et ma seda ühe õhtu jooksul ära ei sööks.
Mina: See on loomulik. Töötav aju tahab magusat. Kütteks.
Tema: Võib olla tõesti.
Mina: Ma ise ka armastan šokolaadi. Aga mul pole seda hirmu, et ma üksi selle nahka pista saan, mul lapsed söövad poole ära silmapilk.
Tema:(häbelikult) Mina peidan enda šokolaadi ära, et keegi üles ei leiaks.

Ma ei taha selle dialoogiga rõhutada, et Dame* Kirss on väga sale, ta silmad säravad, ta jutt on vaimukas, teda on rõõm kuulata ja vaadata.
Ma ei taha ka meenutada kõikidele Harry Potteri fännidele, kuis Syrius Harryle pärast dementoritega kohtumist šokolaadi pakkus, ja et see on lausa teaduslikult tõestatud, kuidas šokolaad stressi ja deprekat leevendab.
Tahan üles tunnistada, et juba teist õhtut järjest pistan nahka keskmist mõõtu šokolaaditahvli, olles seda, tõsi küll, eelnevalt ka Tiinale pakkunud, aga iga kord südamevärinal peljanud, et ta pakkumise peale "jah" ütleb.

*Dame on ingliskeelne väljend aadliseisuse märkimiseks. Vaimuaadlik - seda OK tõepoolest on.

Tänavastiilid

Jou!
Kui vajate vaheldust Magasiini kaunile blogile, siis proovige mõnda neist tänavastiiliblogidest. Ehk saate ka endale uusi ideid, kuidas oma väljanägemist põnevamaks muuta. Siin nad on:

justglitterlust.blogspot.com
hel-looks.com
oslostil.com
copenhagenstreetstyle.dk
stilinberlin.blogspot.com
facehunter.blogspot.com
thesartorialist.blogspot.com
streetclash.blogspot.com

Mängust ja asjadest

Lugesin.

Ja jäin mõtlema.

Kirjatükk ise on maitsev ja maitsekas, tuntud tasemel. Tänud. Siiralt.
Aga teema on sügavamam veel.

Minu noorpõlve ajal liikus ringi selline parool:" Mul on raske lapsepõlv, olen pärit vaesest perekonnast, pidin niidirulli ja õunasüdametega mängima."

Ei hakka siinkohal pajatama sellest, et tänapäeva inimesed ei oska eritii mängida ega ka sellest, kuivõrd oluline see oskus on.
Aga kui ma sest pajataksin, siis tooksin välja, et mängusuutmatus kasvab välja osalt ka liiga spetsiifilistest mänguasjadest.
Mis on muide lahedad, lükkavad poistel-tüdrukutel silmad põlema. Mõtlen siinkohal näiteks kõikide nende autodest, mis robotiks muutuvad ja igasugu nukkudest, mille külge tilu lilu riputada. Ainult et, midagi muud nendega mängida ei saa, kui autot ja robotit, ja tilu lilu tüütab isegi paadunud beibe ära.

Nukkudega, hee, on muidugi võimalik loovaid lahendusi leida. Kunagi rääkisin kahe tüdrukuga, nood kuulutasid, et nende lemmikmänguasjad on Barbied.
Ma tõmbusin arusaamatusest kangeks.
Siis nad selgitasid. "Kui Barbiel pea otsast ära võtta ja vastu maad visata, siis põrkab jõle kõrgele ja juuksed lehvivad nagu komeedi saba. Lahe!"

Kes murelikuks muutus, need tüdrukud on suured juba, ja pole abielus inimsööjatega ega kirjuta raamatuid "Ma armastasin kiskjat." Üks neist on igati lahe eesti keele õps, teine oli vahepeal halastamatu halastajaõde, praegu on ta asjalik asjapulk kuskil kontooras vist.

Mänguasi peab olema tuhandeid võimalusi pakkuv. Taluühiskonnas võttis tüdruk puulusika, mässis selle nartsu sisse ja oligi titt valmis. Kui tite kantseldamine ära tüütas, võeti seesama puulusikas ja tehti tast midagi muud.

Liiv, vesi, värvid, riideribad, suured kangad...
Ja loomulikult niidirull. Tuleb meelde, et üks vene poisike, kümne aastane või nii, mõtles tänu niidirullidega mängimisele välja originaalse kõrghoone konstruktsiooni.
Ladus paarkümmend niidirulli üksteise peale ja kui need maha kukkusid, ühendas need seestpoolt pingul traadiga.
Et ta sattus seda tegema oma insenerist isa silme all, läks idee käiku. Suured onud polnud millegi niisuguse peale tulnud.

Küsimus on mõttemoodulites. Kas anda inimeste kätte valmis mooduleid, mida Lego endast siiski kujutab, või pakkuda neile materjali oma moodulite loomiseks ja arendamiseks. Mis siis, kui iseavastamise käigus jalgrattaid välja mõeldakse. Mingis faasis on omaloodud jalgratas jube tähtis.

Mitte, et mul oleks midagi Legode vastu. Vahepealsest kriisist tuligi Lego kui kompanii välja suuresti tänu sellele, et lõi uusi moodulite kasutamise võimalusi. Neid, mida ajastu välja oli pakkunud ja sisse oli pakkinud.

Legot loetakse täiesti põhjendatult XX sajandi parimaks mänguasjaks. Aga läbi aegade parim mänguasi pole ta kohe kindlasti mitte.

Ja veel, kes Legosid omale soetada tahab (mulle tuli kohe hirmus legotamise isu peale), siis kõige soodsama hinna eest saab neid second hand poodidest, nii meil kui ka mujal.

Ülemine pilt: Olla seest samasugune kui väljast on suht ohtlik ja igav.
Alumist pilti palutakse tulevastel nunnadel mitte pikemalt uurida.

Ticket Number:194463-85

Ticket Number:194463-85

This email is to notify you that you have won the Sum of (1,000,000:00
Euro only) in our Netherlands Postcode Loterij E-Mail Prize Program.

1.Reference Number: YOT/35/20/61
2.BATCH NUMBER: 36/957/GHW
3.Ticket Number:194463-85

Contact the claim officer with your winning Ref For more informations.
Name:Mr.Roy Bosman.
Tel: 0031-616-939-667.
E-mail:drroybosman@gmail.com

Congratulations,

Yours Sincerely,
Mrs.Kate Goih.